Filipiinid ei ole riik, mida saab ühe reisiga ära teha. Saarestik koosneb enam kui seitsmest tuhandest saarest ning nende vahel liikumine võtab aega, nõuab planeerimist ja muudab iga reisi omaette valikuks. Just see teeb sihtkoha huvitavaks. Sa ei saa näha kõike, mistõttu tuleb otsustada, mida sa tegelikult otsid.
Kes tuleb rannikute pärast, leiab neid rohkem, kui jaksab läbi käia. Palawani lubjakivikaljud, Siargao lained ja Boracay valge liiv on tuntumad, kuid nende kõrval on sadu randu, kus pole ühtki hotelli. Kes tuleb loodusesse, saab vulkaanid, riisiterrassid ja veealuse maailma, mis kuulub planeedi mitmekesisemate hulka. Kes tuleb inimeste pärast, märkab kiiresti, et filipiinlaste külalislahkus ei ole turismibrošüüri fraas.
Kiirfaktid
- Suunakood
- +63
- Valuuta
- Filipiini peeso (PHP)
- Rahvaarv
- ligikaudu 115 miljonit
- Pealinn
- Manila
- Ajavöönd
- GMT+8, suveaega ei kasutata
- Riigikeel
- filipiini keel ja inglise keel
Filipiinid ülevaade
Filipiinid on Kagu-Aasia saareriik, mis koosneb enam kui 7600 saarest. Neist on asustatud umbes kaks tuhat. Riik jaguneb kolmeks suureks piirkonnaks. Põhjas asub Luzon, kus paikneb pealinn Manila. Keskel on Visayase saarterühm, kuhu kuuluvad Cebu, Bohol ja Boracay. Lõunas laiub Mindanao, mis on pindalalt teine suursaar.
Riik on Kagu-Aasia kontekstis eriline, sest kolm sajandit Hispaania valitsust ja pool sajandit Ameerika mõju on jätnud jälje, mida naaberriikides ei kohta. Enamik elanikest on katoliiklased, linnade keskustes on hispaaniapärased kirikud ja inglise keel on ametlik keel ning igapäevaselt kasutusel.
Filipiinid on ka üks maailma tihedamalt asustatud riike. Manila pealinnaregioonis elab üle kolmeteistkümne miljoni inimese ja liiklus seal on tõsine katsumus. Väljaspool suurlinnu muutub tempo kohe teiseks.
Asukoht ja kliima
Filipiinid asuvad Vaikse ookeani lääneosas, Lõuna-Hiina mere ja Filipiini mere vahel. Riigi lähimad naabrid on Taiwan põhjas, Vietnam läänes ning Malaisia ja Indoneesia lõunas. Kogu saarestik jääb troopikavöötmesse ning temperatuur püsib aastaringselt vahemikus 25 kuni 33 kraadi.
Aastas on kaks selget hooaega. Kuiv hooaeg kestab novembrist aprillini ja seda kannab kirdemusson, mida kohalikud nimetavad amihan. Vihmane hooaeg algab juunis ja kestab novembrini, seda toob edelamusson ehk habagat. Mai on üleminekukuu ja kõige palavam.
Filipiinid asuvad troopiliste tormide teel. Aastas läbib riiki umbes kakskümmend taifuuni, millest tugevaimad saabuvad tavaliselt septembrist novembrini. Enamik neist tabab Luzoni ja Visayase idarannikut. Palawan jääb suuremast osast tormidest kõrvale, mistõttu seal on hooaeg pikem.
Praktikas tähendab see, et reisiplaan peaks olema paindlik. Praamid ja siselennud tühistatakse halva ilmaga ja seda tuleb ette ka väljaspool taifuunihooaega.
Loodus ja maastik
Saarestik on vulkaanilise päritoluga ja asub Vaikse ookeani tulevöös. Riigis on üle kahekümne aktiivse vulkaani. Mayon Luzoni kaguosas on tuntud oma peaaegu täiusliku koonuse poolest. Taal, mis asub järve keskel järve sees, on üks väiksemaid aktiivseid vulkaane maailmas. Pinatubo purse 1991. aastal oli sajandi üks võimsamaid.
Rannikud on riigi visiitkaart. Palawani põhjaosas, El Nido ja Coroni ümbruses, tõusevad merest järsud lubjakivisaared, mille vahel on peidus laguunid. Bohol on tuntud Šokolaadimägede poolest, mis on tuhanded ühesuguse kujuga künkad. Siargao pakub Kagu-Aasia parimaid laineid.
Veealune maailm kuulub maailma mitmekesisemate hulka. Filipiinid asuvad Korallikolmnurga sees, kus liikide arv on suurem kui kusagil mujal. Tubbataha riff Sulu meres on sukeldujate hulgas legendaarne ja sinna pääseb vaid mõne kuu jooksul aastas.
Sisemaal on maastik mägine ja metsane. Luzoni põhjaosas Cordillera mägedes asuvad Banaue ja Batadi riisiterrassid, mis on rajatud kaks tuhat aastat tagasi ja mida haritakse tänaseni käsitsi.
Kultuur ja kohalik elu
Filipiinlaste külalislahkus on tuntud ja see ei ole liialdus. Võõra kutsumine sööma, aitamine ilma palumata ja vestlusesse kaasamine on tavaline. Kohalikud on üldiselt sõbralikud, uudishimulikud ja avatud.
Perekond on ühiskonna alus. Peredes elab sageli koos mitu põlvkonda ning kohustus omaste ees on tugev. Suur osa riigi majandusest sõltub välismaal töötavatest filipiinlastest, keda on miljoneid ja kelle saadetud raha hoiab tervete külade elu käigus.
Usk on nähtaval kohal. Riik on Aasia üks väheseid, kus enamus on katoliiklased, ning pühad, protsessioonid ja missad kuuluvad igapäevaellu. Mindanao lõunaosas elab suur moslemikogukond ja sealne kultuur on märgatavalt erinev.
Karaoke on rahvuslik ajaviide. Seda lauldakse kodudes, tänaval ja bussides. Muusika ja ühine söömine on peaaegu iga kokkusaamise osa.
Kohalikus suhtluses välditakse otsest vastuolu ja näost näkku ei öelda tavaliselt "ei". Kui vastus on ebamäärane, tähendab see sageli keeldumist. Kannatlikkus ja naeratus viivad palju kaugemale kui nõudlikkus.
Ajalugu lühidalt
Enne eurooplaste saabumist elasid saartel iseseisvad kogukonnad, mis kauplesid Hiina, Malai maailma ja araabia kaupmeestega. Lõunasse jõudis islam juba 14. sajandil.
Ferdinand Magellan jõudis saarestikku 1521. aastal ja hukkus seal Mactani lahingus. Hispaania koloniaalvalitsus kestis üle kolmesaja aasta ja tõi kaasa katoliku usu, hispaaniapärased linnaplaanid ning riigi nime, mis tuleneb kuningas Felipe II nimest.
1898. aastal, pärast Hispaania ja Ameerika sõda, läksid Filipiinid Ameerika Ühendriikide kontrolli alla. Ameerika periood tõi inglise keele ja avaliku haridussüsteemi. Teise maailmasõja ajal okupeeris riigi Jaapan ja Manila hävis lahingutes peaaegu täielikult.Iseseisvus saabus 1946. aastal. Ferdinand Marcose võim kestis kaks aastakümmet ja hõlmas sõjaseisukorra perioodi. 1986. aastal kukutas rahulik rahvaülestõus, mida tuntakse People Power nime all, tema valitsuse. Sellest ajast on riik olnud vabariik, kus president valitakse kuueks aastaks.
Keel, raha ja praktiline pool
Ametlikud keeled on filipiini keel ja inglise keel. Filipiini keel põhineb tagalogi keelel, kuid riigis räägitakse üle saja keele, millest suuremad on cebuano, ilocano ja hiligaynon. Inglise keelt kasutatakse hariduses, ärielus ja meedias ning selle oskus on väga hea. Reisijana saab inglise keelega hakkama peaaegu kõikjal, mis on Kagu-Aasias haruldane.
Valuuta on Filipiini peeso. Riik on tugevalt sularahapõhine. Kaardimakse toimib hotellides, kaubanduskeskustes ja suuremates restoranides, kuid saartel, väiksemates söögikohtades ja transpordis tuleb maksta sularahas. Sularahaautomaatide väljastuslimiit on sageli madal ja tehingutasu lisandub, seega tasub raha võtta suuremate summade kaupa.
Elektripinge on 220 volti ja sagedus 60 hertsi. Kasutusel on peamiselt pistikutüübid A ja B, mis on lameda tapiga Ameerika tüüpi. Euroopa pistiku jaoks on adapter vajalik.
Kraanivett ei tasu juua. Kõikjal müüakse pudelivett ja majutuskohtades on tavaliselt puhastatud vesi olemas.
Mobiilne internet on odav ja kohalik SIM-kaart on lihtne lahendus. Kate on saartel ebaühtlane ja kaugemates kohtades võib ühendus puududa täielikult.
Filipiinid reisijuht
Parim aeg külastamiseks
Kõige kindlam aeg on kuiv hooaeg novembrist aprillini. Sel ajal on vihma vähe, meri rahulikum ja praamid sõidavad graafiku järgi. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige meeldivamad, sest kuumus on talutav.
Märts ja aprill on kuivad, kuid palavad. Mai on aasta kõige kuumem kuu ja siis algavad esimesed vihmad.
Juunist oktoobrini on vihmane hooaeg. See ei tähenda, et vihma sajaks kogu päeva. Tüüpiline on lühike tugev valing pärastlõunal. Hinnad on madalamad ja saared vaiksemad, kuid taifuunide risk on reaalne ja transpordigraafikud võivad puruneda.
Piirkonniti on erinevused suured. Siargao lainehooaeg on tugevaim augustist novembrini. Palawan on kuiv pikemalt kui ülejäänud riik. Ida-Visayasel sajab ka nn kuival hooajal.
Jõulud ja aastavahetus on kohalik tippaeg. Siselennud ja praamid müüakse välja nädalaid ette.
Parimad linnad ja piirkonnad
- Palawan on paljude jaoks Filipiinide tuum. El Nido lubjakivisaared ja laguunid ning Coroni vrakisukeldumised on riigi kuulsaimad vaated. Puerto Princesa maa-alune jõgi kuulub UNESCO nimekirja.
- Cebu on liiklussõlm ja väravalinn. Saarel endal on Kawasani jugad, Oslobi ümbrus ja Moalboa rannik. Cebu linn on riigi teine keskus.
- Bohol pakub Šokolaadimägesid, tarsiereid ja Panglao ranniku. Saar on kompaktne ja hea valik esimeseks saareks.
- Siargao on surfisaar, mis on viimase kümne aastaga muutunud üheks populaarsemaks sihtkohaks. Cloud 9 laine on tuntud kogu maailmas.
- Boracay on väike saar valge liivaga. Pärast 2018. aasta sulgemist ja korrastamist on olukord parem, kuid see on endiselt riigi kõige turistlikum koht.
- Manila on kaootiline pealinn, mida paljud kasutavad ainult vahepeatusena. Intramurose vanalinn ja muuseumid väärivad siiski ühte päeva.
- Banaue ja Sagada Luzoni põhjaosas pakuvad riisiterrasse, mägiseid teid ja jahedamat kliimat.
- Bicoli piirkond on koduks Mayoni vulkaanile ja Donsolile, kus saab ujuda vaalhaidega.
Mida riigis näha ja teha
Sukeldumine ja snorgeldamine on põhjus, miks paljud üldse tulevad. Coroni Teise maailmasõja laevavrakid, Apo riff, Moalboa sardiinipall ja Tubbataha riff on maailmatasemel. Ka algajale on vesi soe ja nähtavus hea.
Saarehüpped ehk island hopping on standardne päevaprogramm. Väike paat viib mitme saare ja laguuni juurde ning päev lõpeb tavaliselt lõunasöögiga rannas.
Vulkaanid pakuvad matku. Pinatubo kraaterjärveni jõuab päevareisiga Manilast. Taali saab vaadata Tagaytay kõrgendikult. Mayoni koonus on ise juba vaatamisväärsus.
Riisiterrassid Banaues ja Batadis on kultuurimaastik, mida tasub näha jalgsi. Batadi amfiteatri kujuline org on muljetavaldavam kui Banaue vaateplatvorm.
Loodusvaatlus on tugev. Boholis elab tarsier, üks maailma väiksemaid primaate. Donsolis ja Oslobis saab kohtuda vaalhaidega, kuigi Oslobi söötmispraktika on eetiliselt vaieldav ja Donsol on selles osas parem valik.
Lisaks tasub jätta aega lihtsalt olemiseks. Filipiinide parimad hetked juhtuvad tavaliselt siis, kui plaani ei ole.
Toit ja joogikultuur
Filipiini köök erineb ülejäänud Kagu-Aasiast. See ei ole terav. Domineerivad hapu, soolane ja magus, sageli koos ühel taldrikul. Mõjutused tulevad Hiinast, Hispaaniast ja Malai maailmast.
Adobo on riigi tuntuim roog. Liha hautatakse äädikas, sojakastmes, küüslaugus ja loorberilehes. Iga pere teeb seda veidi erinevalt. Sinigang on hapu supp, mille happesus tuleb tavaliselt tamarindist. Lechon on tervelt küpsetatud siga ja see on iga suurema peo keskpunkt.
Pancit tähendab nuudliroogi ja lumpia on väikesed kevadrullid. Kare-kare on maapähklikastmes hautis, mida süüakse kääritatud krevetipasta bagoongi kõrvale. Merevaigus asub ka kuulus balut, hautatud pardimuna arenenud embrüoga, mida proovitakse pigem julguse pärast kui maitse pärast.
Magustoiduks on halo-halo, mis koosneb riivitud jääst, kondenspiimast, ubadest, puuviljadest ja jäätisest. Nimi tähendab segamist ja seda tulebki teha.
Riis käib peaaegu iga toidukorra juurde, ka hommikusöögiks. Tänavatoit on odav ja hea, kuid valida tasub kohti, kus on järjekord ja kiire läbimüük.
Jookidest on levinuim San Migueli õlu. Kohalik rumm on odav ja kvaliteetne. Calamansi mahl, mis tehakse väikesest tsitrusviljast, on värskendav ja seda pakutakse kõikjal. Kohv on kasvav teema ja Cordillera mägedes kasvatatakse head oakohvi.
Kultuur, kombed ja etikett
Vanemate inimeste austamine on nähtav. Tervituseks võib kasutada mano žesti, kus vanema käsi tuuakse vastu oma otsaesist. Kõnetamisel lisatakse sageli sõna po, mis väljendab viisakust.
Näo säilitamine on oluline. Avalik kritiseerimine, hääle tõstmine või kellegi eksimuse esiletoomine teiste ees on tõsine viga. Probleeme lahendatakse rahulikult ja naeratades.
Suunda näidatakse sageli huultega, mitte sõrmega. Sõrmega osutamine inimese peale on ebaviisakas.
Riietuses ollakse konservatiivsemad kui Euroopas. Rannariietus jääb randa. Kirikutes ja väiksemates linnades tasub õlad ja põlved katta.
Jootraha ei ole kohustuslik, kuid seda hinnatakse. Restoranides lisatakse arvele mõnikord teenustasu. Giidid, paadimehed ja majutuskohtade töötajad ootavad väikest jootraha.
Ajakäsitlus on paindlik. Kohalik väljend Filipino time viitab sellele, et hilinemine on tavaline. Transpordi ja lennukite puhul see muidugi ei kehti.
Kaubelda võib turgudel ja tuk-tuki hinna üle, kuid seda tehakse hea tujuga. Poodides ja restoranides on hinnad fikseeritud.
Liikumine riigis
Siselennud on saarte vahel liikumiseks kiireim viis. Riigis on mitu kohalikku lennufirmat ja piletid on odavad, kui need ette osta. Pagasitasu lisandub eraldi.
Praamid ühendavad peaaegu kõiki saari. Suured praamid sõidavad öösel pikemaid vahemaid ja väiksemad kiirpaadid teenindavad lühikesi lõike. Halva ilmaga jäävad need seisma ja siis tuleb oodata.
Linnasisene liikumine käib jeepney'ga, mis on Ameerika sõjaväeautost kohandatud ja värviliselt kaunistatud buss. See on odav, kuid marsruudid on kohalikele mõistetavad ja võõrale segased. Tricycle ehk mootorratas külgkorviga sobib lühikesteks vahemaadeks. Palju kasutatakse ka Grabi rakendust, mis toimib Manilas ja Cebus.
Manila liiklus on äärmiselt tihe. Kümne kilomeetri läbimine võib võtta tunni või rohkem. Lennujaama sõiduks tuleb ajavaru arvestada suurelt.
Autoga sõitmine ei ole enamikule reisijatele mõistlik valik. Mootorratta rentimine on saartel levinud, kuid teed on ebaühtlased ja liikluskultuur teine.
Turvalisus ja praktilised nõuanded
Filipiinid on enamikus piirkondades reisijale turvaline riik. Peamised riskid on väikevargused rahvarohketes kohtades ja ebaausad taksojuhid Manilas.
Mindanao lääneosas, eriti Sulu saarestikus ja Basilanis, on julgeolekuolukord ebastabiilne ja paljud riigid soovitavad sinna mitte reisida. Enne mis tahes reisi tasub oma välisministeeriumi soovitused üle vaadata. Mindanao põhja- ja idaosa, kaasa arvatud Siargao ning Camiguin, on turistide seas populaarsed ja tavapärane sihtkoht.
Taifuunid on tõsine tegur. Vihmasel hooajal tuleb ilmateadet jälgida ja planeerida puhvrit. Ära broneeri lennult lennule ülemineku päeva liiga tihedalt.
Meri on kaunis, kuid hoovused on kohati tugevad ja randades ei ole tavaliselt rannavalvet. Meduusid on olemas, kuigi harva probleem.
Sääsed kannavad denguepalavikku. Vaktsiini reisijale ei ole, seega on kaitse tõrjevahend ja kaetud riietus koidikul ja hämaruses. Malaaria risk on väga madal ja piirdub üksikute kaugemate piirkondadega.
Hädaabinumber on 911. Suuremates linnades on haiglad head, saartel piiratud. Reisikindlustus, mis katab evakuatsiooni, on tugev soovitus.
Reisisoovitused esmakordsele külastajale
Ära võta ühe reisiga liiga palju saari. Kaks või kolm sihtkohta kahe nädalaga on realistlik. Iga saarevahetus sööb pool päeva või terve päeva ära.
Kombineeri erinevad tüübid. Üks rannasaar, üks loodussaar ja üks linn annavad tervikliku pildi. Klassikaline esimene marsruut on Manila, Palawan ja Bohol või Cebu.
Broneeri siselennud ette. Kohapeal ostetud pilet on mitu korda kallim ja kõrghooajal ei pruugi kohti üldse olla.
Võta sularaha kaasa, kui suundud väiksemale saarele. Automaate seal sageli ei ole ja need, mis on, võivad olla tühjad.
Pane ajakavasse puhvrit. Praam jääb ära, lend hilineb, tee on üle ujutatud. See ei ole erand, vaid osa reisist.
Õpi paar sõna. Salamat tähendab aitäh ja kumusta tähendab tere. Inglise keelega saab hakkama, kuid kohalik sõna teeb vestluse soojemaks.
Aktsepteeri, et asjad võtavad aega. Kes tuleb Filipiinidele graafikuga, pettub. Kes tuleb kannatlikkusega, saab vastu rohkem, kui ootas.
Kõik artiklid
Korduma kippuvad küsimused
Kas Filipiinidele reisimiseks on viisat vaja?
Paljude riikide kodanikud, sealhulgas Euroopa Liidu kodanikud, saavad viibida riigis kuni kolmkümmend päeva ilma viisata. Nõutav on kehtiv pass ja edasi- või tagasisõidupilet. Enne reisi tasub tingimused üle kontrollida, sest need muutuvad.
Millal on Filipiinidele minekuks parim aeg?
Kuival hooajal novembrist aprillini. Detsembrist veebruarini on kõige mugavam, sest kuumus on väiksem ja vihma vähe.
Kas Filipiinidel on ohtlik reisida?
Enamikus turismipiirkondades ei ole. Peamine risk on väikevargus. Mindanao lääneosa, eriti Sulu saarestik, on erand ja seda soovitatakse vältida.
Kas inglise keelega saab hakkama?
Jah. Inglise keel on ametlik keel ja seda räägitakse laialdaselt, ka väiksemates kohtades. See on Kagu-Aasia riikide seas erand.
Kas kaardiga saab maksta?
Hotellides, kaubanduskeskustes ja suuremates restoranides jah. Saartel, transpordis ja väiksemates söögikohtades on vaja sularaha.
Kas kraanivesi on joogikõlblik?
Ei. Kasuta pudelivett või majutuskoha puhastatud vett.
Kui palju saari jõuab ühe reisiga näha?
Kahe nädalaga realistlikult kaks või kolm. Saarte vahel liikumine võtab rohkem aega, kui kaart lubab arvata.
Kas taifuunid rikuvad reisi ära?
Taifuunihooaeg on juunist novembrini ja siis tuleb arvestada tühistatud praamide ja lendudega. Kuival hooajal on risk väike.
Kas vaktsiine on vaja?
Kohustuslikke vaktsiine tavaliselt ei ole, kui ei saabuta kollapalaviku riskiga riigist. Reisimeditsiini nõustaja soovitab tavaliselt A-hepatiiti ja teetanust. Denguepalaviku vastu aitab ainult sääsekaitse.
Kas Filipiinid on odav sihtkoht?
Kohalik toit ja transport on soodsad. Siselennud, saarehüpped ja sukeldumine tõstavad kulusid ja need moodustavad tavaliselt suurema osa eelarvest.
