Itaalia on üks neist riikidest, kuhu inimesed naasevad ikka ja jälle. Põhjus on lihtne. Ühe ja sama riigi piires mahuvad ära lumised Alpi mäetipud ja soojad lõunarannikud, kahetuhande aasta vanused varemed ja moodsad disainilinnad, vaiksed mägikülad ja linnad, kus turistide vool ei katke kunagi.
Ükski reis Itaaliasse ei näe välja nagu eelmine. Rooma pakub ajalugu sellises koguses, et seda ei jõua ühe nädalaga läbi töötada. Firenze on renessansi keskus, kus kunstiteosed on paigutatud kõndimiskaugusele üksteisest. Veneetsia elab vee peal ja tegutseb omaenda reeglite järgi. Lõuna pool muutub tempo aeglasemaks, toit lihtsamaks ja päikest on rohkem.
Kiirfaktid
- Suunakood
- +39
- Valuuta
- euro (EUR)
- Rahvaarv
- ligikaudu 59 miljonit
- Pealinn
- Rooma
- Ajavöönd
- GMT+1, suveajal GMT+2
- Riigikeel
- itaalia keel
- Naabrid
- Prantsusmaa, Šveits, Austria, Sloveenia
Itaalia ülevaade
Itaalia on Lõuna-Euroopa riik, mille kuju tunneb ära igalt kaardilt. Saapataoline poolsaar ulatub Vahemerre ja selle ümber paiknevad saared, millest suurimad on Sitsiilia ja Sardiinia. Riik on jagatud kahekümneks maakonnaks ning igal neist on oma köök, murre ja iseloom.
Kaasaegne Itaalia on suhteliselt noor. Riik ühendati üheks tervikuks alles 19. sajandi teisel poolel ning enne seda koosnes see iseseisvatest kuningriikidest, hertsogkondadest ja linnriikidest. See ajalugu on tänaseni tuntav. Itaallane määratleb end sageli esmalt oma linna või piirkonna kaudu ja alles seejärel riigi kaudu.
Turismi mõttes on Itaalia Euroopa üks külastatavamaid riike. Populaarsemad sihtkohad on suvel tihedalt täis ning see mõjutab nii hinnataset kui ka külastuskogemust. Samas piisab kolmekümnest kilomeetrist väljaspool suurt turismikeskust, et jõuda kohtadesse, kus inglise keelt kuuleb harva.
Asukoht ja kliima
Itaalia asub Lõuna-Euroopas ja piirneb põhjas Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Riigi sees paiknevad kaks iseseisvat riiki, San Marino ja Vatikan. Suurema osa piirist moodustab merepiir, mis annab riigile ligi kaheksa tuhat kilomeetrit rannajoont.
Kliima erineb põhjast lõunasse jõuliselt. Põhja-Itaalias, näiteks Milanos ja Torinos, on talved külmad ja niisked ning suved kuumad ja rõsked. Alpides ja Dolomiitides sajab lund ja suusahooaeg kestab detsembrist aprillini. Kesk-Itaalias, kuhu jäävad Rooma ja Firenze, on tüüpiline Vahemere kliima pehmete talvede ja väga kuumade suvedega. Lõunas ning Sitsiilias ja Sardiinias tõuseb temperatuur juulis ja augustis regulaarselt üle kolmekümne viie kraadi ning vihma sajab peamiselt talvel.
Praktikas tähendab see, et sama kuupäev tähendab Bolzanos ja Palermos täiesti erinevat reisi. Juuli keskpaigas võib mägedes olla hommikul jopevajadus, samal ajal kui lõunarannikul on liiga palav, et keskpäeval õues olla.
Loodus ja maastik
Itaalia maastik on ebatavaliselt mitmekesine. Põhjapiiri mööda kulgevad Alpid, kus asuvad riigi kõrgeimad tipud ja Dolomiidid, üks Euroopa muljetavaldavamaid mäestikke. Alpide jalamil laiuvad suured järved, nende hulgas Garda, Como ja Maggiore.
Poolsaart läbivad kogu pikkuses Apenniinid, mis moodustavad riigi selgroo. Nende ümber paiknevad küngastega piirkonnad, mille kuulsaim näide on Toscana. Sealne maastik koosneb madalatest mägedest, viinamarjaistandustest, oliivisaludest ja küpressidega ääristatud teedest.
Itaalia on ka vulkaaniliselt aktiivne. Vesuuv Napoli lähedal, Etna Sitsiilias ja Stromboli Türreeni meres on kõik tegutsevad vulkaanid. Etna on Euroopa kõrgeim aktiivne vulkaan ja purskab regulaarselt, tavaliselt viisil, mis reisijaid ei ohusta.
Rannikud varieeruvad järskudest kaljudest, nagu Amalfi rannikul ja Cinque Terres, kuni pikkade liivarandadeni Adria mere ääres. Saared pakuvad omaette maailma. Sardiinia rannikuvesi on tuntud oma selguse poolest ja Sitsiilia ühendab endas kreeka, araabia ja normanni pärandit.
Kultuur ja kohalik elu
Itaalia kultuuris on kaks asja, mida välismaalane märkab kiiresti. Esimene on toidu tähtsus. Söömine ei ole kiire vahepala, vaid päeva struktureeriv sündmus, millel on oma järjekord, oma kellaaeg ja omad reeglid. Teine on avaliku ruumi kasutamine. Väljakud, tänavad ja kohvikud on koht, kus inimesed veedavad aega, mitte kohad, mida läbitakse teel kuhugi mujale.
Perekond on jätkuvalt sotsiaalse elu keskmes ning suhtlus on otsene ja emotsionaalne. Hääle tõstmine vestluses ei tähenda tüli. Kehakeel kannab tähendust ja žestid on osa keelest, mitte selle kaunistus.
Piirkondlikud erinevused on tugevad. Põhi on tööstuslikum, kiirem ja jõukam. Lõuna on aeglasem, traditsioonilisem ja majanduslikult nõrgem. Itaallased ise räägivad sellest lõhest sageli ja huumoriga.
Katoliku kirik on jätnud oma jälje arhitektuuri, kalendrisse ja kommetesse. Isegi vähem usklikes piirkondades tähistatakse pühakupäevi ja kohalikke festivale suure hoolega. Augustis, eriti ferragosto ajal kuu keskel, sulgevad paljud kohalikud ettevõtted uksed ja linlased lahkuvad puhkusele.
Ajalugu lühidalt
Itaalia ajalugu algab ammu enne Itaaliat kui riiki. Poolsaarel elasid etruskid, kreeklased ja mitmed teised rahvad, enne kui Rooma tõusis piirkonna valitsejaks. Rooma riik kasvas linnriigist impeeriumiks, mis ulatus Britanniast Egiptuseni, ning selle õigus, keel ja arhitektuur mõjutavad Euroopat tänaseni.
Pärast Lääne-Rooma langemist viiendal sajandil killustus poolsaar väiksemateks üksusteks. Keskajal tõusid esile mereäärsed kaubanduslinnad nagu Veneetsia, Genova ja Pisa. Hiljem, alates 14. sajandist, sai Firenze renessansi keskuseks. Sellest ajast pärinevad Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffaeli tööd, mis on siiani riigi kultuurilise identiteedi alus.
Ühendamine ehk Risorgimento viidi lõpule 1861. aastal ja Rooma sai pealinnaks 1871. aastal. Kahekümnenda sajandi esimene pool tõi fašistliku režiimi ja Teise maailmasõja. Sõja järel kuulutati välja vabariik ning järgnenud aastakümnetel toimus kiire majanduskasv, mida nimetatakse Itaalia majandusimeks.
Keel, raha ja praktiline pool
Riigikeel on itaalia keel, kuid murded on elujõulised ja mõnes piirkonnas kasutatakse kohalikku keelt igapäevaselt. Lõuna-Tirooli maakonnas räägitakse laialdaselt saksa keelt. Inglise keelega saab hakkama suuremates linnades, hotellides ja turismipiirkondades. Väiksemates kohtades ja lõunas tuleb sageli hakkama saada käte, jalgade ja mõne itaaliakeelse sõnaga.
Valuuta on euro. Kaardimakse on levinud ja seaduse järgi peavad kauplused kaarti aktsepteerima, kuid väiksemates baarides, turgudel ja maapiirkondades tasub sularaha kaasas hoida. Sularahaautomaate nimetatakse bancomat ja neid leiab igast linnast.
Elektrivõrgus on pinge 230 volti ja kasutusel on pistikutüübid C, F ja L. Kolmanda tüübiga võib tekkida vajadus adapteri järele, sest see erineb tavapärasest Euroopa pistikust.
Kraanivesi on joogikõlblik peaaegu kõikjal ning linnades on tänavatel avalikud joogiveekraanid. Roomas nimetatakse neid nasoni ja neist saab pudeli tasuta täis.
Populaarsed sihtkohad
Linnad ja piirkonnad, kust alustada
Itaalia reisijuht
Parim aeg külastamiseks
Kõige mugavam aeg Itaaliasse minna on aprillist juuni alguseni ning septembrist oktoobrini. Sel ajal on temperatuur meeldiv, päevad piisavalt pikad ja rahvamassid väiksemad kui kõrghooajal.
Juuli ja august on kuumad, kallid ja rahvarohked. Roomas ja Firenzes võib linnas kõndimine keskpäeval muutuda ebamugavaks. Samal ajal on see parim aeg rannapuhkuseks, sest meri on soe ja rannaklubid täies töös. Kui reisid augustis, arvesta sellega, et paljud linnalikud restoranid ja poed on ajutiselt suletud.
Talv sobib linnareisiks. Rooma, Firenze ja Veneetsia on detsembrist veebruarini oluliselt vaiksemad ja majutus soodsam. Põhjas algab suusahooaeg ning Dolomiitides on lumi kindel kuni kevadeni. Veneetsia karneval veebruaris ja jõuluaeg toovad küll oma rahvahulgad tagasi.
Kevad ja sügis on parim valik neile, kes tahavad ühendada linnad ja loodus. Toscana küngastel on maikuu ja oktoober kõige fotogeenilisemad.
Parimad linnad ja piirkonnad
- Rooma on ilmselge alguspunkt. Colosseum, Foorum, Pantheon ja Vatikan asuvad üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Linn töötab kihtidena ja iga tänav peidab midagi vanemat kui see, mis peal näha.
- Firenze on kompaktne ja tihedalt täis kunsti. Uffizi galerii, Duomo ja Ponte Vecchio mahuvad ära ühte päeva, kuid linn väärib rohkem. Firenze on ka hea baaslinn Toscana avastamiseks.
- Veneetsia on vaatamata rahvamassidele endiselt ainulaadne. Kui ööbida linnas ja liikuda varahommikul, muutub kogemus täiesti teistsuguseks. Murano ja Burano saared on lihtne poolepäevane väljasõit.
- Milano on riigi majandus- ja moekeskus. Duomo, Sforza loss ja Leonardo "Püha õhtusöömaaeg" on põhilised vaatamisväärsused, kuid linna tugevus peitub pigem disainis, söögikohtades ja aperitiivikultuuris.
- Napoli on kaootiline, valju ja väga elav. Sealt pärineb pitsa ning linn on värav Pompei, Vesuuvi, Amalfi ranniku ja Capri juurde.
- Toscana on maapiirkond, kus liikumiseks tasub auto võtta. Siena, San Gimignano ja Val d'Orcia küngasteed on kogemus omaette.
- Dolomiidid pakuvad Euroopa parimat mägimaastikku. Suvel matkamine, talvel suusatamine.
- Sitsiilia ja Sardiinia väärivad omaette reisi. Sitsiilia on ajaloo ja toidu poolest rikkam, Sardiinia rannikute poolest.
Mida riigis näha ja teha
Itaalias on maailma kõige rohkem UNESCO maailmapärandi objekte, mis annab aimu sellest, kui palju siin vaadata on. Klassikaline ringkäik hõlmab Rooma antiikpärandit, Firenze renessansi ja Veneetsia veeteid.
Ajaloohuvilisele on kohustuslikud Pompei ja Herculaneum, kaks Vesuuvi purske all mattunud linna, mis säilitasid igapäevaelu hetkeseisu. Sitsiilias asuvad kreeka templid Agrigentos on paremini säilinud kui enamik templeid Kreekas endas.
Loodusesse minejale sobib Cinque Terre rannikurada, Dolomiitide matkarajad või Etna nõlvad. Järvepiirkond põhjas ühendab mäed ja vee ning sobib rahulikumaks reisiks.
Kunstihuviline peaks arvestama sellega, et suuremate muuseumide piletid tuleb ette osta. Uffizi, Vatikani muuseumid ja Accademia galerii müüvad end kõrghooajal välja nädalaid ette.
Lisaks tasub jätta ruumi asjadele, mida ei planeerita. Itaalias on väikelinnade õhtune jalutuskäik ehk passeggiata omaette vaatamisväärsus, samuti kohalikud turud ja hooajalised festivalid.
Toit ja joogikultuur
Itaalia kööki ei ole olemas ühe tervikuna. On kakskümmend piirkondlikku kööki, mis kasutavad erinevaid koostisosi ja erinevaid meetodeid. Põhjas kasutatakse võid, riisi ja polentat. Lõunas domineerivad oliiviõli, tomat ja pasta.
Söögikord jaguneb käikudeks. Antipasto on eelroog, primo tavaliselt pasta, risotto või supp, secondo liha või kala, contorno lisand ja dolce magustoit. Kohalikud ei telli kõiki käike korraga ja seda ei oodata ka külaliselt.
Hommikusöök on kerge. Tavaliselt on selleks kohv ja midagi magusat, mis süüakse baaris seistes. Cappuccinot juuakse hommikul ja pärast lõunasööki tellitakse espresso. See ei ole reegel, mille rikkumine kellelegi haiget teeb, kuid see on kohalik tava.
Pitsa on Napolis õhuke ja pehme, Roomas õhem ja krõbedam. Gelato kvaliteedi tunneb ära selle järgi, et jäätis ei ole ebaloomulikult ere ega kõrgele kuhjatud.
Vein on igal pool kohalik. Toscanas Chianti ja Brunello, Piemontes Barolo ja Barbaresco, Venetos Prosecco ja Amarone. Restoranis on kohaliku lahtise veini tellimine tavaline ja tavaliselt hea valik.
Aperitiivi aeg on umbes kella kuuest kaheksani. Joogi juurde käivad suupisted ja mõnes linnas, näiteks Milanos, on need nii rikkalikud, et asendavad õhtusöögi.
Kultuur, kombed ja etikett
Tervitamine on tähtis. Poodi, baari või restorani sisenedes öeldakse buongiorno või buonasera. Selle ärajätmine mõjub ebaviisakalt.
Riietuses ollakse hoolikad. Kirikutesse sisenemisel peavad õlad ja põlved olema kaetud ning suuremates pühakodades, näiteks Peetruse basiilikas, jälgitakse seda rangelt.
Jootraha ei ole kohustuslik. Arvele on sageli lisatud coperto, laua ja leiva tasu. Kui teenindus oli hea, jäetakse mõni euro või ümardatakse arv üles.
Restoranis ei tooda arvet enne, kui seda küsitakse. Laud on külastaja päralt kogu õhtu ja kiirustamist ei toimu.
Baaris on kaks hinda. Letis seistes joomine on odavam kui lauda istudes. Mõnes turismipiirkonnas on erinevus märgatav.
Kohalikud söövad hilja. Lõunasöök on umbes kella ühest kolmeni ja õhtusöök alates kella kaheksast. Restoranid, mis pakuvad õhtusööki kella kuuest, on tavaliselt suunatud turistidele.
Liikumine riigis
Rongivõrk on hea ja linnadevaheliseks liikumiseks parim valik. Kiirrongid ühendavad Rooma, Firenze, Bologna, Milano, Napoli ja Torino ning sõiduajad on lühikesed. Rooma ja Firenze vahel kulub veidi üle poolteise tunni.
Piletid tuleb enne rongi minekut valideerida, kui tegemist on regionaalrongiga ja piletil ei ole konkreetset kellaaega. Kiirrongidel on koht broneeritud ja valideerimist ei toimu.
Autoga sõitmine on mõistlik maapiirkondades, näiteks Toscanas, Umbrias, Sitsiilias või Sardiinias. Linnades on see pigem tüli. Enamikus vanalinnades kehtib ZTL ehk piiratud liiklusega tsoon, kuhu sissesõit ilma loata toob kaasa trahvi, mis saabub postiga hulk aega hiljem.
Linnasisene ühistransport on odav. Piletid ostetakse tavaliselt eelnevalt kioskist või tubakapoest, mida tähistab silt "T", ning need tuleb sõidu alguses valideerida.
Praamid ühendavad mandrit saartega. Sitsiiliasse pääseb ka rongiga, mis sõidutatakse üle väina praamiga.
Turvalisus ja praktilised nõuanded
Itaalia on turvaline riik ja vägivaldne kuritegevus on reisija jaoks harv. Peamine probleem on taskuvargus, mis on levinud Rooma Termini jaamas, Milano ja Napoli rahvarohketes kohtades ning ühistranspordis.
Praktiline lahendus on lihtne. Hoia kotti ees, ära pane rahakotti tagataskusse ja ole eriti tähelepanelik siis, kui keegi sind tänaval kõnetab või tähelepanu kõrvale juhib.
Suvel on kuumus tõsine tegur. Vett tuleb juua rohkem kui tundub vajalik ja keskpäevane paus on mõistlik, mitte laiskus.
Hädaabinumber on 112 ja see töötab kogu Euroopa Liidus. Apteek kannab nime farmacia ja seda tähistab roheline rist.
Vaatamisväärsuste piletid tuleks osta ametlikest kanalitest. Sissepääsu juures pileteid müüvad vahendajad küsivad tunduvalt kõrgemat hinda.
Mõnes linnas kehtib turismimaks, mis makstakse majutuskohas kohapeal ja mida broneeringu hind ei sisalda.
Reisisoovitused esmakordsele külastajale
Esimesel reisil on kiusatus võtta ette liiga palju. Rooma, Firenze ja Veneetsia ühe nädalaga on tehtav, kuid see tähendab, et suur osa ajast kulub rongis ja hotelli vahetamisel. Kaks linna nädala kohta annab parema kogemuse.
Vali baaslinnad ja tee sealt väljasõite. Firenzest jõuab Sienasse ja Pisasse, Napolist Pompeisse ja Amalfi rannikule, Milanost järvede juurde.
Broneeri suuremad muuseumid ette. See on ainus viis vältida mitmetunnist järjekorda.
Kanna mugavaid jalanõusid. Vanalinnades on munakivi ja päevas kõnnitud kilomeetrite arv üllatab.
Söö seal, kus menüü ei ole tõlgitud viide keelde ja kus seisab kohalikke inimesi. Peamiste vaatamisväärsuste vahetus läheduses on toit tavaliselt kallim ja kehvem.
Õpi mõned sõnad ära. Buongiorno, grazie, per favore ja scusi viivad üllatavalt kaugele ning suhtumine muutub kohe soojemaks.
Ära planeeri iga tundi. Itaalias on kõige paremad hetked tavaliselt need, mida ei olnud kavas.
Kõik artiklid
Korduma kippuvad küsimused
Kas Itaaliasse reisimiseks on viisat vaja?
Euroopa Liidu ja Schengeni ala kodanikud viisat ei vaja ja piisab kehtivast isikutunnistusest või passist. Kolmandate riikide kodanikele kehtivad eraldi reeglid, mis tuleks enne reisi üle kontrollida.
Millal on Itaaliasse minekuks parim aeg?
Aprillist juuni alguseni ja septembrist oktoobrini. Sel ajal on ilm meeldiv ja rahvast vähem kui juulis ja augustis.
Kui palju maksab päev Itaalias?
See sõltub piirkonnast ja stiilist. Põhja-Itaalia ja suured turismilinnad on tuntavalt kallimad kui lõuna ja väiksemad kohad.
Kas Itaalias saab inglise keelega hakkama?
Suuremates linnades, hotellides ja turismikohtades küll. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on inglise keele oskus tagasihoidlik ja mõni itaaliakeelne fraas tuleb kasuks.
Kas kaardiga saab kõikjal maksta?
Kaardimakse on laialt levinud ja seda peab aktsepteerima, kuid väikestes baarides, turgudel ja maal on sularaha kindlam.
Kas kraanivesi on joogikõlblik?
Jah, peaaegu kogu riigis. Linnades on tänavatel avalikud joogiveekraanid, kust saab pudeli tasuta täita.
Kui palju aega kulub Rooma nägemiseks?
Põhilise jaoks kolm päeva. Kui soovid Vatikani muuseume ja rohkem kui ühte suurt muuseumi, siis neli või viis.
Kas jootraha on kohustuslik?
Ei ole. Arvele lisatakse sageli coperto ja hea teeninduse eest jäetakse mõni euro või ümardatakse arv üles.
Kas Itaalias on turvaline reisida?
Jah. Peamine risk on taskuvargus rahvarohketes kohtades ja ühistranspordis, mitte vägivaldne kuritegevus.
Kas autot on vaja?
Linnades ei ole ja seal on auto pigem takistus, sest vanalinnades kehtivad piiratud liiklusega tsoonid. Maapiirkondades, näiteks Toscanas või Sitsiilias, avab auto oluliselt rohkem võimalusi.
