Armeenia vaatamisväärsused: 15 parimat paika, mida külastada

Armeenia on üks maailma vanimaid kristlikke riike ning peidab endas tuhandeid aastaid ladestunud ajalugu ja kultuuri. See mägine maa Kaukaasia südames pakub reisijale haruldast mitmekesisust, alates eelajaloolistest asulakihtidest ja eelkristlikest templitest kuni keskaegsete kloostrite, võimsate mägede ja kirkalt sillerdavate järvedeni. 

Iga org, kaljuserp ja kirikukivi jutustab oma loo ning kutsub astuma ajarännakule.

Kas olete mõelnud, milline tunne on kõndida teedel, mida sajandite eest tallasid Siiditee rändurid, või seista templi ees, mis valmis enne, kui Euroopas juurdus ristiusk? Armeenias saab selle kõik kogeda. 

Allpool tutvustame 15 olulisemat paika, mis annavad tervikliku pildi maa looduslikust ilust ja kultuuripärandist. Nendest kohtadest saab kokku siduda mõttelise marsruudi nii esmakordsele külastajale kui ka kogenud rändurile, kes soovib Armeeniasse sügavamalt sisse elada.

1. Garni tempel

Garni tempel on ainus terviklikult säilinud antiikne pühakoda endises Nõukogude Liidu ruumis ning ehe mälestusmärk Armeenia eelkristlikust ajastust. Hellenistlik ehitis rajati 1. sajandil meie ajaarvamise järgi kuningas Tiridatese valitsusajal ja pühendati päikesejumal Mitrale. Arhitektuur on selgelt Rooma eeskujuga: frontoon, sammastik ja proportsioonid loovad mulje, nagu seisaksite mõnel Vahemere kaljul. Templi katust kannavad 24 joonia sammastega kolonni, mida ilmestavad reljeefid ja ornamendid. Akantuslehed, viinamarjaväädid ja geomeetrilised motiivid viitavad viljakusele, valgusele ja korraideele.

Garni kõrgelt oruservalt avaneb vaade Azati jõe kanjonile, kus basaltseinad moodustavad kuulsad kiviorganid. Samas kompleksis on näha kunagise kuningliku palee vundamendijooniseid ja Rooma-aegse hammami varemeid mosaiikpõrandaga, millel kujutatakse antiikkreeka mütoloogilisi stseene. See kontekst aitab mõista, et Garni polnud pelgalt tempel, vaid terviklik õukonnakeskus.

Templit restaureeriti 20. sajandi teisel poolel ning see on tänapäeval heas seisus. Parim aeg külastamiseks on hiliskevad ja varasügis, mil oru rohelus ja pehme valgus toovad detailid eriti selgelt esile. Garni jääb Jerevanist ligikaudu 30 kilomeetri kaugusele, teekond kestab autoga umbes tunni. Väga tavapärane on ühendada Garni külastus samas orus paikneva Geghardi kloostriga.

2. Geghardi klooster

Geghardi ehk Geghardavank on üks Armeenia vaimse elu tugisambaid ning arhitektuuriline ime, mis on suurel määral kaljusse raiutud. Klooster on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Legendi järgi hoiti siin esimestel kristluse sajanditel oda, millega löödi Kristuse külge. Sellest tuleneb ka nimi, mille tähendus on odaklooster. Kui astute üle läve, kohtute kohaga, kus loodus ja inimkäte looming sulanduvad üheks.

Peakirik Katoghike valmis 1215. aastal. Portaal ja seinad on kaunistatud reljeefsete geomeetriliste ja taimsete motiividega ning kirjatähtedega, mis jutustavad rajamise ja patroonide loo. Kivi pinnale langev ülemine valgus moodustab interjööris õhulise, peaaegu suitsutaolise helenduse. Geghardi kõige erakordsem osa on Avazani kaljukirik: see ruum on tervenisti mäkke õõnestatud, sammaste ja koorusega, ning selle akustika on hämmastav. Nii palverändurid kui ka koorilauljad on kiitnud siinset hääle kandvust.

Kloostrikompleksi juurde kuuluvad väiksemad kabelid, hauakambrid ja ristikivid. Ümbrus avab vaate Azati orule, kevadeti õitsevad kaldail metsikud lilled ning suvel toovad mägiojad kosutust. Klooster on populaarne sihtkoht, seega tasub kavandada saabumine varahommikul, kui õhk on jahe ja kohas on vaikust, mida see väärib. Geghard paikneb Garni kõrval ning on Jerevanist hõlpsasti ligipääsetav.

3. Tatevi klooster

Tatevi klooster, mis kõrgub Lõuna-Armeenia mägede serval, on nii vaimne pelgupaik kui ka insenerikunsti triumf. Asutatud 9. sajandil, kujunes Tatev keskajal oluliseks õppe- ja kirjutuskeskuseks. Siin tegutsesid õpetlased, miniatuurmaalijad ja filosoofid, kelle töö mõjutas kogu piirkonna mõttelugu.

Kompleksi südames on apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühendatud peakirik, mille massiivne kivimaht ja ümar trummel on nähtavad kaugele üle orgude. Kloostriõuel seisab salapärane Gavazani sammas. See on kivist post, mis on tasakaalustatud nii, et maavärina eel põhjustavad mikrovärinad selle märgatavat võnkumist. Kümnendeid on seda peetud omamoodi hoiatusmehhanismiks, ent ühtlasi on tegu keskaegse meistri virtuoosse kivikonstruktsiooniga.

Tatevi juurde pääseb Vorotani kanjoni kohal kulgeva köisraudteega, mida tuntakse nime all Tatevi Tiib. See on maailma pikimate pidevtoimeliste liinide seas ning sõit tõstab teid sadu meetreid üle kanjoni, avades vaated, mida maanteelt ei näe. Parim aeg külastuseks on mai kuni oktoober. Sügisel värvuvad mäenõlvad kuldseks ja punaseks, kevadel on niidud lillerohked. Talvel võib ligipääs olla piiratud, kuid selge ilmaga lumised tipud loovad muinasjutulise pildi.

4. Sevanavank

Sevani järv, mida kohalikud kutsuvad Armeenia mereks, on üks maailma kõrgemal asuvaid suuri mageveekogusid. Selle kirdekalda neemikul, endisel saarel, kõrgub Sevanavanki klooster. Vaade siit on avar ja vaikne, vesi vahetab päeva jooksul toone sinisest rohekassinise ja pliiatsinise vahel, tuul toob kõrgele kaljule järvelt jahedust.

Kloostri rajasid 9. sajandil mungad, kuid traditsioon seob paiga juba 4. sajandi kristluse varase levikuga. Sevanavanki kaks peamist kirikut, Arakelots ja Astvatsatsin, esindavad klassikalist Armeenia ristikujulist planeeringut. Kivikaarte ja nišše ilmestavad lihtsad, kuid mõjuvad raidkaunistused ning ümbruses seisavad ristikivid, mille geomeetrilised mustrid jutustavad palve ja mälestuse lugu.

Sevani järv asub ligikaudu 1900 meetri kõrgusel merepinnast. Suvel on randades võimalik ujuda, kuigi vesi püsib mäestiku tõttu värskendavalt jahe. Talvedel kattub järv kohati jääga ning kloostri ümber tekib eriline, sinivalge rahu. Kloostrini viib pikk trepp, mille astmetelt avanevad üha avaramad panoraamid. Kohalikest söögikohtadest leiab sageli järveforelli ja krõbedalt küpsetatud lavashi.

5. Haghartsini klooster

Dilijani rahvuspargi metsade vahel, varjulistes orgudes ja selgeveeliste ojade ääres, seisab Haghartsini klooster. 10.–13. sajandist pärinev kompleks koosneb mitmest kirikust, refektooriumist, eluruumidest ja väiksematest kabelitest. Siin on tunda, kuidas loodus ja kivilooming toetavad teineteist: valgust langeb läbi kitsaste akende, linnulaul seguneb sammude kaja ja vaigulõhn täidab sisehoovid.

Kloostri nimi seotakse legendiga kotkastest, kes ehituse ajal tiirlesid taevakaarel ning võeti kui taeva õnnistust. Peakirik Surb Astvatsatsin on tuntud kõrge trumli ja armastusväärselt tasakaalus proportsioonide poolest. Valgus langeb trumli akendest täpselt nii, et loob kooris pehme helgi. Refektoorium on arhitektuurne pärl: võlvlagi toetub kesksetele sammastele ning seintel on näha stiliseeritud taimemustreid. Selles ruumis peeti kloostrikogunemisi ja ühiselt einestati.

Ümbritsev mets on tõeline varjupaik. Kevadel puhkevad õide metsalilled, suvel on rajaäärsed sõnajalad ja vahtrad lopsakad, sügisel muutub park leekivalt kirgaspunaseks ja kuldkollaseks. Haghartsin pakub radu nii lühikeseks jalutuseks kui ka pikemaks matkaks ning on ideaalne paik, kus ühendada kultuuri- ja looduselamus.

6. Noravanki klooster

Vayotsi Dzoris, punaste kiviseintega kuristiku lõpus, kerkib Noravanki klooster. See on üks Armeenias enim pildistatud paiku, ja põhjusega. 13.–14. sajandil ehitatud ansambel seob meisterlikult skulptuuri ja arhitektuuri ning sulandub ümbritseva maastikuga.

Noravanki loomehing oli kuulus miniatuurimaalija ja skulptor Momik, kelle käekiri on äratuntav nii portaalide filigraansetes nikerdustes kui ka reljeefides. Kõige tuntum hoone on kahekorruseline Surb Astvatsatsini kirik. Ülemisele tasapinnale viivad kitsad kivist astmed, mis on paigutatud välisseina mööda üles, ning see lahendus loob nii arhitektuurse eripära kui ka pühaliku tõusu tunde. Fassaadi keskmes on kaunis Jumalaema lapsega kujutis, mille kõrval seisavad apostlid.

Teine oluline hoone on Surb Karapeti kirik. Selle portaal ja seinad on kaunistatud peente ornamentide ja raidkirjadega, kirikus puhkavad mitme kohaliku vürstisoo esindajad. Kui päike loojub ja punane kivim võtab sügavama tooni, näib kogu klooster helendavat. Sügisel võimendab kuldkollane valgus värvide kontrasti veelgi. Kuristiku kärestik ja kaljuhauad lisavad külastusele müstilise varjundi.

7. Erebuni kindlus

Jerevani lõunakünkal asuvad Erebuni kindluse varemed viivad tagasi 8. sajandisse eKr, Urartu kuningriigi aega. Siin, 782. aastal eKr, rajas kuningas Argishti I kindluse, mille nimi Erebuni peegeldub tänase pealinna Jerevani nimes. Erebuni oli strateegiline tugipunkt, kust kontrolliti kaubateid ja tasandike liikumisi.

Arheoloogilised kaevamised on paljastanud paleehoonete plaanid, sisekujunduse fragmente ja rohkelt leide: pronksesemeid, keraamikat, kiilkirjaga savitahvleid, kultusesemeid. Seinamaalingute jäänused näitavad, et paleed ei olnud karmid kivikastid, vaid erksate värvide ja geomeetriliste mustritega ruumid. Kohapeal tegutsev Erebuni muuseum seob varemed arusaadavaks tervikuks ja räägib linna sünniloo.

Kindluseküngas avab panoraami üle Jerevani ja kaugel sinetavate mägede. Selge ilmaga on silmapiiril näha Ararati kupleid. Päikeseloojangu aegu muutub valgus vaskseks ning varemete kontuurid tõusevad eriliselt esile. Erebuni külastus aitab mõista, kui sügavad ja kihilised on pealinna juured ning kui pikka teed on Armeenia käinud tänaseks päevaks.

8. Khor Virapi klooster

Ararati mäe jalamil asuv Khor Virap on üks Armeenia kõige pühamaid paiku. Kristliku pärimuse järgi viibis siin kolmeteistkümne aasta pikkuses vangistuses Grigor Lusavoritš, keda tuntakse Valgustajana ja kes sai hiljem Armeenia esimeseks katolikoosiks. Temast algas protsess, mis viis kristluse vastuvõtmiseni riigi ametliku usuna aastal 301.

Legend jutustab, et kuningas Trdat III laskis Grigori sügavasse auku vangistada, sest mees kuulutas kristlust. Hiljem haigestus kuningas rängalt ja meenutati vangistatut. Kui Grigor vangikongist toodi ja kuninga eest palvetas, paranes valitseja imeliselt ning võttis kristluse vastu. Sellest sai alguse Armeenia kristlik ajastu.

Kloostri peakiriku all asub kitsas laskumiskoht, kust pääseb trepi abil Grigori vangistuskambrisse. See on nappide mõõtmetega ja mitme meetri sügavusel asuv ruum, mille hämarus ja jahe õhk annavad aimu ajastu karmusest. Kogemus võib olla klaustrofoobiat tekitav, ent pakub väga vahetut kokkupuudet Eesti-eelse kristluse sünniloo ühe keskse kohaga.

Khor Virapi praegune ansambel kujunes peamiselt 17. sajandil, ent paiga pühalikkus on ajast sõltumatu. Palverändurid ja külastajad tulevad siia kogu riigist ning paljud planeerivad külastuse varahommikule või hilisõhtule, mil vaikus ja valgus on kõige mõjuvõimsamad. Selge ilma korral avanevad kloostrist suurepärased vaated nii Suurele kui ka Väikesele Araratile. Kuigi mägi jääb tänapäeval Türgi piiridesse, on selle siluett armeenlastele riikliku sümbolina ülimalt tähtis ning just Khor Virap on parim koht selle imetlemiseks.

9. Zvartnotsi katedraal

Jerevani ja Etšmiadzini vahel paiknevad Zvartnotsi katedraali varemed on erakordne näide Armeenia varakeskaja arhitektuurist. Katedraal rajati 7. sajandil katolikoosi Nerses III eestvedamisel ning oli omas ajas julge lahendusega pühakoda. Põhiplaan oli ringikujuline, keskne kuppel tõusis mitmele korrusele ja moodustas jõulise, ent samas õhulise terviku.

Ehituses kasutati kerget vulkaanilist kivimit, mis võimaldas tõsta konstruktsioone kõrgemale, ning välisfassaadi ilmestasid kaarjad nišid, kergelt omavahel rütmistatud sambad ja reljeefid. Nii sündis mulje, nagu hõljuks massiivne kuppel justkui valguse peal.

Maavärin 10. sajandil kukutas katedraali, kuid 20. sajandi arheoloogilised uuringud tõid nähtavale selle põhiplaanid, sambapead, kapiteelid, raidornamendid ja mosaiigifragmentid. Nende põhjal on võimalik aimata, kui uuenduslik ja peen oli selle pühakoja algne vorm. Katedraali juurde rajatud muuseum tutvustab leide, nende seas ka suur kapiteel, mille peenes lõikes ja taimemotiivides avaldub meistrite käeosavus.

Zvartnotsi külastus tasub siduda Etšmiadzini katedraali ja lähedaste kloostritega, sest need moodustavad ühtse ajaloolise terviku. Varemete avarus ja Ararati suunas avanev panoraam lisavad kohale pidulikkust ning toimivad kui sillana mineviku hiilgusest tänapäeva vaikusesse.

10. Dilijani rahvuspark

Põhja-Armeenias asuv Dilijani rahvuspark on üks riigi kaunimaid looduskaitsealasid. Siin kohtub matkaja mägise reljeefi, leht- ja okasmetsade, selgete ojade ning väikeste mägijärvedega. Park paikneb mitmes kõrgusvööndis, mistõttu on taimkate ja loomastik erakordselt liigirikas. Kevadel puhkevad õide sinised kellukad ja metsalilled, suvel varjutavad radu laiad vahtralehed ja tammede võrad, sügisel muutub mets leekivalt kuldpunaseks.

Rahvuspargis elavad pruunkaru, metskits, ilves ja paljud väiksemad imetajad. Linnuhuviliste rõõmuks võib kohata röövlinde, rähne ja laululinde. Parzim ehk Selge järve äärne piirkond on kujundatud puhkamiseks, siin on matkarajad, piknikukohad, paadilaenutus ning rada, mis sobib ka peredele.

Dilijani linn ise on tuntud puumajade ja rõdukestega tänavate, väikeste kohvikute ning käsitöötraditsioonide poolest. Kohalikud meistrid valmistavad keraamikat, puunikerdusi ja tekstiile. Soovi korral saab matkapäeva lõpetada kohaliku köögi roogadega, näiteks dolma, khorovats ja hapupiimajoog tan. Dilijani rahvuspark on hea koht, kus ühendada kultuuriline ja looduslik kogemus üheks tervikuks.

11. Ararati mägi

Ararati kaksiktipp on armeenlastele rohkem kui lihtsalt mägi. Suur Ararat tõuseb üle viie tuhande meetri, Väike Ararat ligi nelja tuhande meetrini. Piibellik pärimus seob Ararati Noa laeva peatumispaigaga ning sellest on saanud rahvuslik identiteedisümbol. Kuigi mägi asub tänapäeval Türgi territooriumil, on selle siluett nähtav üle suure osa Armeeniast.

Parimad vaated avanevad Jerevani kõrgematelt punktidelt ja Khor Virapi klootrilt. Talvel joonistub tippude jää ja lumi selgelt välja, suvel loob varahommikune vine pehme, sinaka kontuuri. Fotograafid hindavad eriti päikesetõusu ja loojangu aegu, mil valgus toob välja mäenõlvade varjude peene mängu.

Ararati mägi on vulkaanilist päritolu. Suurel Araratil püsib aasta ringi jää, mis annab tipule särava, peaaegu hõbedase varjundi. Mäe mõju kultuurile on tohutu, seda kujutatakse kunstis, rahvariietes, vaipadel ja isegi riigiasutuste sümboolikas. Ararat on seega ühtaegu loodusvorm ja ühine mälupilt.

12. Vernissage’i turg Jerevanis

Jerevani kesklinna nädalavahetuse käsitöö- ja kunstiturg Vernissage on koht, kus saab kogeda nüüdisaegset Armeeniat selle parimal kujul. Siin on ritta seatud vaibad, ristikividest inspiratsiooni saanud ehted, puunikerdused, maalid, keraamika, nahktooted ja vanavara. Iga ese jutustab loo tegijast ja kohast, kust ta pärit on.

Vaibad ja tekstiilid on turu süda. Traditsioonilised mustrid ja värvikooslused peegeldavad piirkondlikke tavasid. Hõbeehete peen filigraantehnika, kivimosaiigid ja vasest või messingist kööginõud on hinnatud kingitused, mis püsivad. Kunstihuviline leiab maale, graafikat ja plakateid, mis kujutavad nii mägimaastikke kui ka linnaelu.

Vernissage on ühtlasi mõnus koht jalutamiseks ja vestlemiseks. Kauplemine on osa kultuurist, kuid toimub heatujuliselt ja lugupidavalt. Soovitav on arvestada, et käsitöö on enamasti ainukordne ning hinnad peegeldavad töömahtu ja materjalide väärtust. Turul käik sobib hästi siduda Vabariigi väljaku ja ümbritsevate muuseumidega, et veeta sisukas päev Jerevani keskmes.

13. Jerevani Kaskaad

Kaskaad on Jerevani kaasaegse ilme üks olulisemaid maamärke. Tegemist on terrassidena tõusva trepi- ja pargikompleksiga, mis ühendab linna eri tasandeid ja avab samm-sammult järjest laiema panoraami. Kaskaadist on saanud avalik ruum, kus kohtuvad arhitektuur, kunst ja linnamelu.

Trepid, vaheplatvormid ja haljastatud alad on kujundatud nii, et igal tasandil on oma väike väljak ja vaatekoht. Kompleksi sisemuses liiguvad eskalaatorid, mis teevad tõusu mugavaks ka neile, kes eelistavad vähem füüsilist pingutust. Ülemistelt platvormidelt avanevad vaated Araratile, Jerevani keskusele ja kaugematele mägedele.

Kaskaadi kõrval tegutseb kunstikeskus, kus eksponeeritakse nüüdiskunsti, skulptuure ja graafikat. Välialale on paigutatud skulptuurid, mis loovad jalutajale väikese galerii tunde. Õhtuti muutub Kaskaad kohtumispaigaks, kus toimuvad kontserdid ja avalikud sündmused, päeviti on see hea paik kohvipausiks ja fotode tegemiseks.

14. Tsitsernakaberd

Tsitsernakaberd on Armenias asuv genotsiidiohvrite mälestuskompleks. See on püstitatud 1915. aasta sündmustes hukkunute mälestuseks ning asub Jerevanit ümbritseval künkal. Kompleks koosneb kõrgest obeliskist, mille kõrval on ringikujuline mälestussaal igavese leegiga. 

Mälestussaalis langetavad külastajad pea vaikuses. Igavene leek, mille ümber inimesed lilli asetavad, sümboliseerib mälestuse kestvust ja rahva püsivust. Igal aastal 24. aprillil kogunevad siia kümned tuhanded inimesed, et meenutada ohvreid ja kanda edasi tõotust, et sarnane tragöödia ei korduks.

Mälestuskompleksi muuseum tutvustab sündmuste tausta, allikaid ja isiklikke lugusid. Näitustel on dokumente, fotosid, kirju ja esemeid, mis annavad tragöödiast sügava ja väärika ülevaate. Kompleksi juurde kuulub ka mälestuspuude allee, kuhu riigijuhid ja tuntud külalised on istutanud puid. Tsitsernakaberd on koht, mis kutsub mõtisklema, austama ja õppima.

15. Karahunj

Karahunj, mida vahel kutsutakse ka Armeenia kivitüngaks, on muistne megaliitne paik Lõuna-Armeenias. Väljal seisab sadu püstkive, millest osades on täpsed ümmargused avad. Arvatakse, et tegemist võis olla astronoomilise vaatluspaigaga, kus jälgiti päikese, kuu ja tähtede liikumist. Paiga täpne dateering on teadlaste arutluse all, kuid kahtlemata on tegu väga vana ja erilise mälestisega.

Kivide paigutus ning avade suunad on tekitanud hüpoteese, et siit võidi jälgida kindlaid tähtkujundeid ja markeerida pööripäevi. Samas on alal ka matmiskünkaid ning muid muistseid jälgi, mis viitavad, et paikal oli mitmeid funktsioone.

Karahunj asub lauge, kuid tuulise platool, kust avaneb kaugele ulatuv vaade. Parim aeg külastuseks on kevad ja sügis, mil valgus on pehme ja õhk selge. Kohal viibimine tekitab äratundmise, kui pikk on inimese side taeva ja maaga. See on vaikus, kivi ja horisont, mis räägivad üle aastatuhandete.

Kokkuvõtteks

Armeenia vaatamisväärsused moodustavad terviku, kus ajalugu, usk, loodus ja nüüdisaegne kultuur toetavad üksteist. Khor Virapi sügav vangikamber, Zvartnotsi ringikujuline pühakoda, Dilijani metsade rahu, Ararati lummav siluett, Jerevani elav turg ja Kaskaadi trepiplatvormid, Tsitsernakaberdi vaikne leek ja Karahunji kiviajaline saladus avavad selle maa eri tahke. Iga koht lisab loo, iga vaade annab uue mõõtme. Nõnda sünnib reis, mis on korraga hariv ja hingeline, üllatav ja meeldejääv.