Millal minna Jaapanisse?

Jaapan on sihtkoht, mis pakub aastaringselt midagi unikaalset – kevadel maalilised kirsipuud, suvel elavad festivalid, sügisel võrratud vahtrapuude värvid ja talvel lumised maastikud koos kuumaveeallikatega. 

Aga millal on tegelikult parim aeg Jaapanisse reisimiseks? Kas tasub minna siis, kui Tokyo parkides õitsevad sakura puud, või on hoopis parem avastada sügise karget ilu Kyotos? Millistel kuudel tuleks Jaapanisse reisimist pigem vältida ja kuidas mõjutavad aastaajad hindu ja rahvamasse?

Selles artiklis anname sulle põhjaliku ülevaate Jaapani kliimast, parimatest reisihooaegadest, festivalidest ja hooajalistest kuludest. Kui oled unistanud reisimisest sellesse lummavasse riiki, siis loe edasi – aitame sul leida ideaalse aja oma Jaapani seikluseks!

Jaapani kliima

Jaapan on saareriik, mis ulatub põhjast lõunasse ligi 3000 kilomeetri ulatuses, mistõttu on kliima eri piirkondades märkimisväärselt erinev. Üldiselt võib Jaapani kliima jagada viide peamisse tsooni: Hokkaidō arktiline põhjaosa, Honshū mandriline keskosa, Seto sisemere ala mõõdukas kliima, Kyūshū ja Shikoku subtroopiline lõunaosa ning Okinawa troopilised saared. Jaapanis on neli selgelt eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Iga aastaaeg pakub omapäraseid ilmastikutingimusi ja loodusnähtusi, mis mõjutavad reisimist ja turismielamusi.

• Kevad (märts-mai) – Kevad on üks ilusamaid ja populaarsemaid aegu Jaapanis reisimiseks. Temperatuurid on meeldivalt jahedad kuni soojad, jäädes tavaliselt 10–20 °C vahele, olenevalt piirkonnast. Tuntuim kevadine loodusnähtus on kirsipuude õitsemine, mida tähistatakse hanami (kirsipuuõite imetlemise) festivalidega üle kogu riigi. Kevadel on ilm üldiselt kuiv, kuid aprilli keskpaigast võib esineda sagedasi vihmavalinguid.
• Suvi (juuni-august) – Jaapani suvi algab juunis vihmahooajaga (tsuyu), mis kestab umbes kuu aega ja võib põhjustada niisket ning umbset ilma, eriti Kesk- ja Lõuna-Jaapanis. Juuli ja august on väga kuumad ning niisked, kus temperatuurid võivad ulatuda 35 °C-ni või kõrgemale, eriti suurlinnades nagu Tokyo ja Osaka. Siiski on Hokkaidō ja kõrgemal asuvad mägipiirkonnad meeldivalt jahedamad ning pakuvad head pelgupaika kuumusest.
• Sügis (september-november) – Sügis Jaapanis on samuti üks parimaid aegu reisimiseks. Temperatuurid jäävad 15–25 °C vahele, õhuniiskus langeb ja loodus muutub sügislehtede (momiji) tõttu maaliliseks. September võib siiski olla riskantne kuu reisimiseks, kuna see on orkaanide hooaeg, eriti Vaikse ookeani rannikualadel. Oktoober ja november on stabiilsemad, kuivemad ja jahedamad, mistõttu on need ideaalsed kuud matkamiseks ja linnade avastamiseks.
• Talv (detsember-veebruar) – Talv Jaapanis on väga mitmekesine. Hokkaidō ja Jaapani mere rannikul esineb palju lund, pakkudes suurepäraseid võimalusi suusatamiseks ja lumelauaga sõitmiseks. Kesk- ja Lõuna-Jaapanis on talved leebemad, kus temperatuurid püsivad enamasti 5–10 °C vahel. Tokyo ja Osaka kogevad harva lumesadu, kuid Kyoto ja Nara võivad vahel saada kerge lumekatte, mis muudab templid ja aiad maaliliselt ilusaks.

Parim aeg Jaapanisse reisimiseks

Jaapan on aastaringselt põnev sihtkoht, kuid sõltuvalt eelistustest võib parim reisimisaeg olla erinev. Mõned eelistavad kevadist kirsiõite hooaja ilu, teised aga sügise värve või talviseid suusakeskusi. Siin on ülevaade parimatest aegadest Jaapanisse reisimiseks sõltuvalt ilmast, loodusnähtustest ja külastusmugavusest.

• Kevad (märts–mai) – Kevad on üks populaarsemaid aegu Jaapanisse reisimiseks ning seda põhjusega. Temperatuurid on mõõdukad, ulatudes märtsis 10–15 °C ja mais juba 20–25 °C. Kevade suurim tõmbenumber on sakura ehk kirsipuuõite hooaeg, mis kestab erinevates piirkondades eri aegadel vahemikus märtsi lõpust kuni mai alguseni. Kevad on ka ideaalne aeg Jaapani maapiirkondade ja mägede avastamiseks, kuna temperatuurid on matkajatele ideaalsed. Lisaks toimuvad mitmed suured festivalid, nagu Kyoto Aoi Matsuri (mai keskel).
• Sügis (september–november) – Sügis on teine parim aeg Jaapanisse reisimiseks. Peale septembri alguses aset leidvate taifuunide muutub ilm kuivemaks ja jahedamaks, ulatudes oktoobris ja novembris 15–20 °C vahele. Sügisel on üks kauneimaid loodusnähtusi momiji ehk vahtrapuude punaste ja oranžide lehtede hooaeg. Parimad paigad selle nautimiseks on Kyoto templite aiad, Nikko ja Hakone mägipiirkonnad ja Hokkaidõ mäed ja looduspargid. Lisaks on sügis hea aeg Jaapani linnades ringi liikumiseks, kuna õhuniiskus on madal ja rahvahulgad on väiksemad kui kevadel.
• Talv (detsember–veebruar) – Talv on parim aeg Jaapanisse reisimiseks neile, kes armastavad suusatamist ja lumemaastikke. Hokkaidō ja Jaapani Alpid on kaetud paksu lumega ning pakuvad maailmatasemel talispordivõimalusi. Talv on ka suurepärane aeg jaapanipäraste kuumaveeallikate ehk onseni nautimiseks. Hakone, Beppu ja Kusatsu on mõned kuulsamad kuumaveeallikate piirkonnad. Lisaks on detsembris ja jaanuaris linnad kaunilt jõulutuledes ning uusaastapidustused on olulised kultuurisündmused, kus saab kogeda Jaapani traditsioone.
• Suvi (juuni–august) – Kuigi suvi on kuum ja niiske, võib see olla hea aeg neile, kes soovivad kogeda Jaapani suvefestivale ja randu. Okinawa troopilised saared pakuvad suurepäraseid sukeldumis- ja rannapuhkuse võimalusi, samal ajal kui sisemaal toimuvad mõned suurimad festivalid. Ideaalne sihtkoht suvel on näiteks Hokkaidõ, kuna seal on madalamad temperatuurid ja kaunis loodus, eriti lavendlipõllud Furano piirkonnas.

Mis kuudel tasuks Jaapanisse minekut vältida?

Kuigi Jaapan on aastaringselt huvitav sihtkoht, on mõned perioodid, mil reisimine võib olla keerulisem ja vähem nauditav. Peamised põhjused, miks teatud kuud ei pruugi olla ideaalsed, on äärmuslik ilmastik, turismi tipphooajad ja kõrgemad hinnad.

• Juuni ja september – Jaapanis algab juuni alguses vihmahooaeg (tsuyu), mis kestab umbes kuu aega. Selle aja jooksul on ilm sageli pilvine, niiske ja vihmane, eriti Honshū ja Kyūshū piirkondades. Kuigi vihmahooaeg pole nii tugev kui mõnes teises Aasia riigis, võib pidev niiskus ja hall ilm rikkuda reisielamuse. September on teine riskantne kuu, kuna see on taifuunide hooaeg. Jaapani Vaikse ookeani rannikul võivad troopilised tormid põhjustada tugevat tuult, paduvihma ja isegi transporti häirivaid loodusõnnetusi. Kuigi Jaapan on taifuunideks hästi ette valmistatud, võib lendude tühistamine või rongiliikluse häired reisi ebamugavamaks muuta.
• Juuli ja august – Jaapani suvi on äärmiselt kuum ja niiske, eriti Tokyo, Osaka ja Kyoto piirkondades. Temperatuurid tõusevad sageli üle 35 °C ning õhuniiskus on peaaegu troopiline, tekitades ebameeldiva ja kurnava keskkonna. Kuigi suvi on festivalide ja ilutulestike aeg, võib jahedama kliimaga harjunud reisijatele see olla füüsiliselt kurnav. Lisaks esineb Jaapanis suvel palju soojus- ja päikesepiste juhtumeid, mistõttu tuleb olla äärmiselt ettevaatlik piisava vee tarbimise ja päikesekaitsega.
• Kuldne nädal (aprilli lõpp – mai algus) ja aastavahetus (detsember-jaanuar) – Jaapani Kuldne nädal (Golden Week, 29. aprill – 5. mai) on üks riigi suurimaid riigipühade perioode. See on aeg, mil jaapanlased ise reisivad, mistõttu on rongid, hotellid ja turismiobjektid ülerahvastatud ning hinnad võivad olla märkimisväärselt kõrgemad. Samamoodi on detsembri lõpp kuni jaanuari esimene nädal väga hõivatud aeg. Paljud kohalikud reisivad kodulinna või võtavad puhkuse, mistõttu võivad hotellid olla täis ja restoranid suletud.

Festivalid ja muud sündmused

Jaapan on tuntud oma värvikate ja ainulaadsete festivalide (matsuri) poolest, mis peegeldavad riigi rikkalikku kultuuri, ajalugu ja traditsioone. Festivalid võivad olla seotud shinto ja budistlike rituaalidega, ajalooliste sündmustega või isegi kaasaegsete pidustustega. Siin on ülevaade Jaapani tähtsamatest festivalidest ja sündmustest aasta jooksul.

• Sapporo lume- ja jääfestival (Sapporo Yuki Matsuri) – Sapporo, Hokkaidō pealinn, on kuulus oma iga-aastase lume- ja jääfestivali poolest, mis toimub veebruari alguses. See on üks Jaapani suurimaid talveüritusi, kus saab imetleda tohutuid lumest ja jääst kujusid, liuelda lumeliumägedel ning nautida talviseid tegevusi.
• Oni Matsuri (Demon Festival) – Jaapanis tähistatakse veebruaris Setsubunit, mis sümboliseerib talve lõppu ja kevade algust. Selle raames peetakse Oni Matsuri festivalil rituaale, kus heidetakse sojaube (mamemaki), et peletada kurje vaime ja tuua head õnne.
• Hanami (Kirsipuude õitsemise tähistamine) – Hanami ehk kirsipuude õite imetlemine on üks Jaapani olulisemaid kevadisi sündmusi. Inimesed kogunevad parkidesse piknikule, et nautida lühikest, kuid kaunist sakura õitsemise aega. Populaarsed hanami-kohad on: Shinjuku Gyoen (Tokyo), Philosopher’s Path (Kyoto) ja Hirosaki park (Aomori, Hokkaidō).
• Takayama kevadfestival – Gifu prefektuuris asuv Takayama linn korraldab ühe kaunima festivali Jaapanis, kus tänavatel liiguvad rikkalikult kaunistatud ujukid (yatai) ja toimuvad traditsioonilised tseremooniad.
• Aoi Matsuri (Kyoto) – Üks Kyoto vanimaid festivale, mida tähistatakse juba 1400 aastat. Festivalil marsivad inimesed iidsetes Heiani-aegsetes (8.–12. sajand) rõivastes, matkides keiserlikku protsessiooni.
• Gion Matsuri (Kyoto) – Jaapani üks suurimaid ja kuulsamaid festivale. See kestab terve juuli kuu, kuid peamised sündmused toimuvad 17. ja 24. juulil, kui suured ja kaunilt kaunistatud vankrid (yamaboko) liiguvad läbi Kyoto tänavate.
• Sumida jõe ilutulestik (Tokyo) – Tokyo suurim ilutulestikufestival, mis meelitab kokku tuhandeid pealtvaatajaid. Traditsiooniks on kanda yukatat (suvekimono) ja nautida tänavatoitu.
• Nebuta Matsuri (Aomori) – Aomori linnas toimuv Nebuta festival on tuntud oma tohutute, valgustatud pabermaskidega kujude poolest, mis kujutavad sõdalasi, jumalaid ja ajaloolisi tegelasi.
• Obon Festival – Jaapanis tähistatakse augusti keskel Oboni, mis on esivanemate hingede mälestamise püha. Sel ajal süüdatakse laternad ja korraldatakse Bon Odori tantsupidusid.
• Kishiwada Danjiri Matsuri (Osaka) – Osakas toimuv festival, kus tohutud puidust danjiri-vankrid veetakse suure kiirusega läbi kitsaste tänavate. See on üks kõige intensiivsemaid ja adrenaliinirohkeimaid festivale.
• Takayama sügisfestival – Takayama sügisfestival on sarnane kevadisele versioonile, kuid värvikas sügisene taust muudab selle eriti maaliliseks.
• Momiji ehk sügislehtede hooaja tähistamine – Kuigi see pole otseselt festival, on momiji ehk vahtralehtede imetlemine sama oluline sündmus kui kevadine hanami. Parimad kohad selle nautimiseks on Kyoto templid, Nikko piirkond ja Fuji mäe ümbrus.
• Halloween (31. oktoober, eriti Tokyos ja Osakas) – Jaapanis on Halloween viimastel aastatel muutunud väga populaarseks, eriti Shibuya ristmikul Tokyos, kus tuhanded inimesed kogunevad kostümeeritult pidutsema.
• Aastavahetus (31. detsember – 1. jaanuar) – Jaapanis tähistatakse shōgatsu ehk uut aastat rahulikult ja traditsiooniliselt. Paljud jaapanlased külastavad templeid ja pühamuid, et võtta osa hatsumōdest (aasta esimene palvus). Tokyo Meiji pühamu ja Kyoto Fushimi Inari on populaarsed sihtkohad.

Jaapanis toimub aasta jooksul lugematul hulgal festivale ja sündmusi, millest igaüks pakub unikaalseid elamusi. Reisi planeerides tasub arvestada nende kuupäevadega, sest suuremad festivalid toovad kaasa ka turismimassid ja kõrgemad hinnad.

Hooajalised kulud ja hinnad

Jaapanis reisimise hind võib suuresti sõltuda aastaajast, turismi tipphooajad ja erilised sündmused mõjutavad nii majutuse, transpordi kui ka atraktsioonide hindu. Siin on ülevaade, kuidas kulud varieeruvad vastavalt hooajale ja mida tuleks reisi planeerides arvestada.

• Kõrghooaeg – Kõrghooaeg on periood, mil Jaapanis reisivad nii välis- kui ka siseturistid, mistõttu on hotellid, rongipiletid ja lennupiletid sageli kallimad. Kui soovid sellel ajal reisida, tuleks majutus ja transport broneerida vähemalt paar kuud ette. Kõrghooaja perioodid on kuldne nädal (29.aprill – 5.mai), Hanami ehk kirsipuude õitsemise hooaeg (märtsi lõpp – aprilli keskpaik), Oboni püha (augusti keskpaik) ja uusaasta. Need on perioodid, mil jaapanlased ise rohkem reisivad, mistõttu on rongid, majutusasutused ja turismiobjektid ülerahvastatud ning hinnad võivad olla märkimisväärselt kõrgemad. Kõrghooajal võivad hotellide hinnad tõusta kuni 50–100% võrreldes madalhooajaga, eriti populaarsetes turismisihtkohtades nagu Kyoto, Tokyo ja Osaka. Samuti võivad Shinkanseni kiirrongide piletid ja siselennud olla välja müüdud.
• Madalhooaeg – Kui soovid reisimiseks soodsamat aega, on parim valida madalhooaeg, kui turistide arv on väiksem ja hinnad taskukohasemad. Madalhooajal võivad hotellid pakkuda kuni 30–50% odavamaid hindu ning lennupiletid Jaapanisse võivad olla soodsamad. Turismiobjektid ja populaarsed kohad on rahulikumad ning võimaldavad paremat reisikogemust. Madalhooaja perioodid on jaanuari keskpaik – veebruar, mai keskpaik – juuni algus ning septembri lõpp – novembri algus. 
• Suveperiood – Jaapani suvi (juuni–august) on segaperiood kus juuni on vihmane ning turiste on vähem, mistõttu võib majutus olla soodsam. Juuli ja august on aga festivalide ja suveürituste periood, mistõttu võivad hinnad tõusta, eriti Kyotos, Tokyos ja Hokkaidõs. Kuigi kuumus ja niiskus võivad mõnele reisijale olla ebameeldivad, on suvel randade ja Okinawa troopiliste saarte külastamine soodsam kui talvel.

Mida Jaapanis näha ja teha?

Jaapan pakub külastajatele mitmekesiseid elamusi alates ajaloolistest templikompleksidest ja rahvusparkidest kuni modernsete suurlinnade ja tehnoloogiaimedeni. 

Riik on segu traditsioonidest ja innovatsioonist, võimaldades igale reisijale leida endale sobivaid tegevusi. Siin on jaotus Jaapani peamistest vaatamisväärsustest ja elamustest vastavalt nende kategooriale.

Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused

• Kyoto templid ja pühamud – Kyoto on Jaapani kultuuripealinn, kus asuvad kuulsad templid nagu Kinkaku-ji (Kuldne Paviljon) ja Fushimi Inari-Taisha, mis on tuntud oma tuhande torii värava poolest.
• Nara park ja Suur Buddha (Tōdai-ji tempel) – Jaapani vanim pealinn Nara on koduks suurtele vabalt ringi jalutavatele hirvedele ning Tōdai-ji templile, kus asub hiiglaslik pronksist Buddha kuju.
• Himeji loss – Jaapani kõige paremini säilinud feodaalloss, mida peetakse Jaapani lossiarhitektuuri tippsaavutuseks.
• Hiroshima rahupark ja muuseum – Ajalooline ja liigutav koht, mis on pühendatud II maailmasõja tuumapommi ohvritele ja rahu edendamisele.

Loodus ja rahvuspargid

• Fuji mägi – Jaapani ikooniline vulkaan, mida saab imetleda erinevatest vaatenurkadest, näiteks Fuji Five Lakes piirkonnast või Hakone kuumaveeallikatest. Suvekuudel on võimalik Fuji mäe tippu ka matkata.
• Alpide matkarajad ja Kamikōchi – Jaapani Alpid on ideaalne sihtkoht matkajatele, eriti Kamikōchi looduspark, mis pakub imelisi vaateid jõgedele ja mägedele.
• Yakushima saar – UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv saar, mis on tuntud oma iidsete seedripuumetsade poolest.
• Okutama ja Nikko rahvuspark – Tokyole lähedal asuvad looduspargid, mis sobivad ideaalselt päevareisideks ja matkadeks.

Modernsed linnad ja tehnoloogiaimed

• Tokyo – maailma tehnoloogiakeskus – Tokyo on täis erinevaid linnaosasid, mis pakuvad mitmekülgseid elamusi. Külastada tasub Odaibat, mis on tehislik saar, kus asuvad futuristlikud hooned ja muuseumid, Akihabarat, tehnika ja animemaailma keskust, kus leidub kõike alates mänguautomaatikdest kuni virtuaalreaalsusmängudeni. Lisaks tasub sammud seada ka Shibuyasse, kus on maailma kõige tihedama liiklusega ristmik ning elav ööelu.
• Osaka – Jaapani gastronoomiapealinn – Osaka on tuntud oma tänavatoidu, lõbustusparkide ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Kohustuslikud kohad mida külastada on kindlasti Dotonbori, Osaka kindlus ning Universal Studio Japan, viimane neist on ideaalne sihtkoht filmifännidele ja peredele.

Traditsioonilised Jaapani kogemused

• Onsen’id ehk kuumaveeallikad – Jaapan on kuulus oma looduslike kuumaveeallikate poolest. Parimad kuumaveeallikate piirkonnad on Hakone, Beppu ning Kusatsu Onsen, mis on ka üks kuulsamaid kuumaveeallikaid Jaapanis.
• Samuraide ja geishade kultuur – Kyoto Gioni piirkond on koht, kus võib näha ehtsaid geishasid. Kanazawa linn on samuti tuntud oma traditsioonilise kultuuri poolest.
• Teetseremoonia – Jaapanis on mitmeid kohti, kus saab osaleda autentsetes teetseremooniates ja õppida tundma selle kunstilist ja vaimset poolt. Kyoto on parim koht, kus seda kogeda.

Meelelahutus ja popkultuur

• Anime ja manga kogemus – Tokyo Akihabara ja Ikebukuro on anime- ja mangahuvilistele kohustuslikud sihtkohad.
• Nintendoland ja Pokémon Center – Osaka Universal Studioses avatud Super Nintendo World ja erinevad Pokémoni poed Tokyos pakuvad unustamatuid elamusi.
• Sumomaadlus – Jaapanis saab sumoturniire jälgida Tokyos, Osakas ja Fukuokas.

Mida peaks veel Jaapanisse minnes teadma?

Jaapanisse reisimine võib olla unustamatu kogemus, kuid enne kohale jõudmist on kasulik teada mõningaid olulisi reisinõuandeid, mis aitavad sul paremini kohaliku kultuuri ja tavadega kohaneda. Siin on mõned olulised aspektid, mida tasub enne reisi meeles pidada.

• Viisanõuded ja sisseränne – Eesti ja paljude teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud saavad viisavabalt viibida Jaapanis kuni 90 päeva turismi eesmärgil. Riiki sisenedes pead esitama passikontrollis saabumiskaardi, kus tuleb märkida oma majutuskoha aadress ja kontaktandmed. Samuti tehakse sisserändekontrollis sõrmejälgede ja näopildi skaneerimine.
• Transport ja ühistranspordi kasutamine – Jaapan on tuntud oma tõhusa ja täpse transpordisüsteemi poolest. Kõige kiirem ja mugavam viis linnade vahel reisimiseks on Shinkansen (kiirrongid). Kui plaanid mitut pikemat rongisõitu, tasub kaaluda JR Passi, mis võimaldab piiramatut rongisõitu teatud perioodi jooksul. Suurlinnades nagu Tokyo ja Osaka on keeruline, kuid hästi toimiv metroosüsteem. Kasulik on osta IC-kaart (Suica või Pasmo), millega saab hõlpsalt tasuda rongide, busside ja isegi poodide ostude eest. Taksod on Jaapanis kallid ja nende kasutamist tasub vältida, kui ühistranspordiga on võimalik kohale jõuda. Samuti avanevad taksoukse automaatselt, nii et ära proovi neid ise avada.
• Käitumisreeglid ja etikett – Jaapanlased on väga viisakad ning riigis kehtivad ranged käitumisreeglid, mida tuleb austada. Kuigi Jaapanis on palju tänavatoiduputkasid ja automaate, ei ole kombeks tänaval süüa. Enamik inimesi sööb selleks ettenähtud kohtades. Rongides ja metroodes ei räägita telefoniga ning vestlused on vaiksed. Paljudes traditsioonilistes majutusasutustes, templites ja kodudes tuleb kingad enne sisenemist jalast võtta.
• Raha ja maksmine – Kuigi Jaapan on tehnoloogiliselt arenenud riik, kasutatakse sularaha endiselt väga laialdaselt, eriti väiksemates restoranides, turgudel ja templites annetuste tegemiseks. Kõik ATM-id ehk sularahaautomaadid ei pruugi aktsepteerida välismaiseid pangakaarte. 7-Eleven ja postkontorite ATM-id on parimad kohad, kus välismaiseid kaarte saab kasutada. Suurtes linnades ja kaubanduskeskustes saab krediitkaardiga maksta, kuid paljudes väiksemates kohtades ja ühistranspordis mitte.
• Internet ja SIM-kaardid – Jaapanis on võimalik osta turistidele mõeldud SIM-kaarte, kuid nende hankimine võib olla keeruline, kuna paljud poed nõuavad kohaliku aadressi registreerimist. Parim lahendus on tellida SIM-kaart enne reisi ja see lennujaamas kätte saada. Suurlinnades on tasuta WiFi saadaval kohvikutes, jaamades ja hotellides, kuid mitte päris kõikjal. Üheks interneti kasutamise võimaluseks on ka Pocket WiFi ehk väike kaasaskantav ruuter, mida saab rentida ja mis võimaldab ühendada mitut seadet korraga.
• Toit ja restoranikultuur – Jaapani toit on üks reisi suurimaid naudinguid, kuid selle nautimiseks tasub teada mõnda olulist asja. Enamik restorane ei võta vastu jootraha, jootraha andmine võib isegi ebaviisakas tunduda. Paljudes väikestes restoranides tellitakse toit piletiautomaadist, misjärel antakse kviitung kokale.Kui külastad sushi-restorani, jälgi, kuidas kohalikud käituvad – näiteks on soja sisse riisi kastes halb toon. Ramenit süües on aga täiesti normaalne luristada, kuna see näitab, et toit on maitsev!
• Majutusvõimalused – Jaapanis on lai valik majutusvõimalusi, sõltuvalt eelarvest ja eelistustest.Kui soovid kogeda autentset Jaapani majutust, proovi ryokan’i (traditsioonilised jaapani majad), kus magatakse tatami-mattidel ja pakutakse traditsioonilist hommikusööki. Taskukohane ja ainulaadne võimalus majutuseks on Capsule-hotellid, millel on eriti väikesed kapseltoad, mida kasutatakse peamiselt ööbimiseks. Odavamad hotellid, mis pakuvad väikseid, kuid mugavaid tube, on ärihotellid (business hotels).
• Ohutus ja tervis – Jaapan on üks maailma ohutumaid riike, kuid reisides tasub siiski järgida teatud soovitusi. Jaapani meditsiinisüsteem on väga hea, kuid ravi võib olla kallis, seega on soovitatav omada reisikindlustust. Apteegid on laialt levinud, kuid retseptiravimite hankimine võib olla keerulisem kui Euroopas. Jaapan asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, mistõttu võib esineda maavärinaid. Suurtes linnades on kõik hooned ehitatud maavärinakindlalt ning hotelli külastajatele jagatakse hädaolukorra juhiseid.

Kokkuvõtteks

Jaapanisse reisimiseks on parimad ajad kevad (märts–mai) ja sügis (september–november). Kevadel õitsevad kirsipuud ja ilm on jahe ning meeldiv, samas kui sügis toob kaasa maalilised vahtralehtede värvid ja mõõduka temperatuuri. 

Juuni ja september võivad olla vähem soodsad, kuna suve alguses on vihmaperiood ja septembris esineb taifuunide oht. Talv on suurepärane valik suusatamiseks ning kuumaveeallikate nautimiseks, kuid suurlinnades võib see olla vaiksem hooaeg. 

Jaapan pakub aastaringselt unikaalseid elamusi – vali enda jaoks ideaalne aeg ja naudi selle maa võlusid!