HORVAATIA
Päikeseline kalliskivi Aadria mere ääres – täis looduse ilu ja ajaloolist võlu.
Horvaatia, ametlikult Horvaatia Vabariik, on mitmekesise maastiku, selge Aadria mere ja rikkaliku kultuuri tõttu saanud üheks Euroopa armastatuimaks reisisihtkohaks. See Lõuna-Euroopa riik asub Balkani poolsaare loodeosas ning piirneb Sloveenia, Ungari, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga. Riik hõlmab umbes 56 500 km² ning seal elab ligikaudu 4 miljonit inimest.
Horvaatia on tuntud oma pika ja kauni rannajoone poolest, mis kulgeb mööda Aadria mere idarannikut. Rannikul on üle 1 200 saare ja laiulise, millest ligi 50 on asustatud – nende hulka kuuluvad näiteks Hvar, Brač ja Korčula, mis on tuntud oma ajalooliste linnade, oliivisalude ja viinamarjaväljade poolest. Just saarestik ning rannikuäärsed linnad, nagu Dubrovnik, Split ja Zadar, moodustavad Horvaatia turismi tuiksoone.
Riigi sisemaa on samuti mitmekesine – alates mägisel alal asuvast Gorski Kotarist ja Lika regioonist kuni tasasemate põllumaadeni Slavoonias. Horvaatia rahvuspargid, nagu Plitvice järvede rahvuspark (UNESCO maailmapärandis) ja Krka rahvuspark, pakuvad lummavaid vaateid, koski, matkaradu ja rohkelt looduselamusi.
Horvaatia kliima sõltub suuresti piirkonnast – rannikul valitseb vahemereline kliima, kus suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja vihmased. Dubrovnikis või Splitis võib suvel temperatuur küündida sageli üle 30 °C ning meretemperatuur ulatub meeldiva 24–26 kraadini. Mandriosas on kliima rohkem kontinentaalne – suved kuumad, aga talved jahedad ja lumerohked, eriti kõrgemal mäestikus.
Horvaatia on kultuuriliselt rikas ja ajalooliselt mitmekihiline maa. Selle territooriumil on elanud roomlased, venetslased, austria-ungarlased ja slaavi hõimud, kelle jäljed on selgelt näha nii arhitektuuris kui toidukultuuris. Dubrovniku ja Trogiri vanalinnad, Diocletianuse palee Splitis ning paljud keskaegsed kindlused ja kloostrid annavad aimu riigi rikkast pärandist.
Horvaatia köök on põnev segu Vahemere ja Kesk-Euroopa mõjudest – palju kasutatakse mereande, oliiviõli, värskeid köögivilju, aga ka liharoogi ja koduseid pajatoite. Rannikualadel on levinud grillitud kala ja kalmaarid, sisemaal aga sellised road nagu čobanac (vürtsikas lihahautis) ja štrukli (täidetud taignarullid).
Reisimine Horvaatias on lihtne ja turvaline. Paljud linnad on ühendatud hea teedevõrgustikuga ning suvel toimivad regulaarsed praamiühendused saartele. Zagrebis asub rahvusvaheline lennujaam, kust on võimalik lennata teistesse Euroopa suurlinnadesse või jätkata reisi siselendudega.
Ükskõik, kas soovid lõõgastuda rannas, avastada ajaloolisi linnu, matkata loodusparkides või nautida kohalikku kööki, pakub Horvaatia igale reisijale midagi. See on maa, kuhu tullakse puhkama – ja kuhu tahetakse alati tagasi tulla.
Soodsad lennupiletid Horvaatiasse
Mida näha ja mida teha Horvaatias?
Horvaatia on mitmekülgne reisisihtkoht, mis ühendab kaunid rannikualad, ajaloolised linnad ja lummavad looduspaigad. Külastajad saavad nautida nii Aadria mere türkiissiniseid randu kui ka UNESCO maailmapärandisse kuuluvaid vanalinnu, matkata rahvusparkides ning avastada väikesaari, mis on täis kohalikku võlu. Horvaatias on palju vaadata ja kogeda – alates elavast Zagrebist ja Dubrovniku müüridest kuni roheliste saarte ja kristallselgete koskedeni.
