Versailles’ loss, Prantsusmaa üks kuulsamaid ja muljetavaldavamaid ajaloolisi hooneid, on täis ajalugu, kuninglikku hiilgust ja arhitektuurilist täiuslikkust. See palee, mis algselt ehitati Louis XIII väikese jahilossina, on sajandite jooksul kujunenud sümboliks Prantsuse monarhia hiilgusele ja kunstilisele maitsele.
Kuid Versailles’ loss ei ole lihtsalt hoone – see on koht, kus ajalugu ärkab ellu iga nurga ja saali kaudu, kus kunagi kõndisid kuningad ja kuningannad, ning kus peeti suurejoonelisi ballesid ja poliitilisi intriige.
Kas olete kunagi mõelnud, milline on olnud Versailles’ lossi teekond tagasihoidlikust jahimajast kuninglikuks residentsiks ja seejärel Prantsusmaa ajaloopärandiks? Või kuidas see loss on suutnud säilitada oma hiilguse läbi revolutsioonide ja sõdade? Ja mis teeb selle koha tänapäeval nii eriliseks, et miljonid inimesed üle kogu maailma tulevad seda imetlema?
Selles artiklis võtame ette teekonna läbi Versailles’ lossi lummava ajaloo, tutvustame selle tänapäeva elu ja pakume praktilisi nõuandeid, kuidas sellest ikoonilisest paigast maksimumi võtta. Me sukeldume lossi arhitektuuriliste ja kunstiliste saavutuste sügavustesse, avastame peidetud nurki ja räägime lugusid, mis toovad esile selle koha unikaalse võlu ja ajaloolise tähtsuse.
Lugege edasi, et avastada Versailles’ lossi hiilgav minevik, selle tänapäevased imed ja praktilised näpunäited, kuidas seda suurepärast paika külastada.
Versailles’ lossi ülevaade
Versailles’ loss, Prantsusmaal asuv üks kuulsamaid ja ajalooliselt tähtsaimaid paleesid, on tuntud oma arhitektuurse grandioossuse ja rikka ajaloo poolest. See asub Versailles’ linnas, umbes 20 kilomeetri kaugusel Pariisist. Lossi ehitamist alustas 1624. aastal Louis XIII jahilossina, kuid see laienes oluliselt tema järglase Louis XIV valitsemisajal, kes tahtis luua lossi, mis sümboliseeriks tema absoluutset võimu ja jumalikku staatust. Louis XIV kuulsad sõnad “Päike tõuseb Versailles’s” viitavad sellele, kuidas ta ennast Päikesekuningana nägi ja kuidas loss pidi peegeldama tema võimu ja hiilgust.
Versailles’ lossi disain ja ehitus hõlmavad mitmeid olulisi arhitekte, sealhulgas Louis Le Vau ja Jules Hardouin-Mansart. Interjöörid on dekoreeritud Charles Le Bruni ja tema meeskonna poolt, samal ajal kui aedade kujundamisel mängis olulist rolli maastikuarhitekt André Le Nôtre. Nende koostöö tulemusena valmis loss, mille iga nurgakivi ja salaaed kõneleb Prantsusmaa kuninglikust elegantsist ja võimust.
Versailles’ lossi keerukas ja detailirohke barokkstiilis arhitektuur koos klassitsistlike mõjutustega esindab prantsuse kuningliku maitse tipptaset sel perioodil. Lossi kuulsaim osa on Peeglisaal, 73 meetri pikkune saal, mille seinu kaunistab 357 peeglit vastukaaluks akendele, mis avanevad aiale. See saal ei olnud mitte ainult kõrgpunkt kuninglikel pidustustel, vaid ka ajaloolise tähtsusega koht, kus 1919. aastal allkirjastati Versailles’ rahuleping, mis lõpetas Esimese maailmasõja.
Versailles’ lossi aed on veel üks silmapaistev element, ulatudes üle 800 hektari, sealhulgas lõpmatud aiavaated, skulptuurid, purskkaevud ja tuntud Grand Canal. Aedade kujunduse ja hoolduse keerukus näitab samuti Prantsuse monarhide võimu ja kunstilist tundlikkust.
Versailles’ on tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistus, tunnustades selle kultuurilist ja ajaloolist tähtsust. See on ehe näide sellest, kuidas arhitektuur ja kunst saavad koos töötades luua midagi, mis ületab ajastud ja jätkab inspireerimist külastajaid üle kogu maailma.
Ajalugu
Versailles’ lossi ajalugu ulatub tagasi 17. sajandisse, mil Louis XIII otsustas rajada väikese jahilossi Versailles’ külje alla. See oli algselt mõeldud põgenemiseks Pariisi hovielu kurnavast melust. Aastal 1624 alguse saanud väike jahimaja kujunes aga peagi palju ambitsioonikamaks projektiks, kui Louis XIV otsustas muuta selle oma valitsemisaja peamiseks residentsiks ja Prantsusmaa riigi sümboliks.
Louis XIV, tuntud kui Päikesekuningas, alustas 1661. aastal ulatuslikku ehitusprojekti, mille eesmärgiks oli transformeerida esialgne struktuur hiilgavaks paleeks, mis peegeldaks tema võimu ja majesteetlikkust. Ehitustööd jätkusid peaaegu kogu tema valitsemisaja vältel ja hõlmasid selliseid tuntud arhitekte nagu Louis Le Vau ja Jules Hardouin-Mansart ning kunstnikke ja disainereid nagu Charles Le Brun ja André Le Nôtre.
Versailles’ lossi ehitus ja laiendamine järgnesid kahele peamisele eesmärgile: esiteks, luua keskus kuninga ja valitsuse jaoks, ja teiseks, luua füüsiline ja kultuuriline monument, mis sümboliseeriks Prantsuse absolutismi. Kuningas kolis ametlikult Versailles’i 1682. aastal, pärast mida sai lossist Prantsusmaa poliitilise ja haldusliku elu keskus. See oli koht, kus peeti nõu, sõlmiti lepinguid ja võõrustati rahvusvahelisi dignitaare.
18. sajandil jätkusid Versailles’ lossis täiustused ja laiendused, seda eriti Louis XV ja Louis XVI ajal. Lossis lisati uusi tiibu ja osakondi, sealhulgas kuulus Peeglisaal. Selle sajandi jooksul sai Versailles’st mitte ainult poliitiline ja administratiivne keskus, vaid ka kultuuriline süda, kus toimusid grandioossed ballid, kontserdid ja etendused.
Siiski muutus Versailles’ loss 1789. aastal Prantsuse revolutsiooni ajal rahva viha sümboliks. Louis XVI ja Marie Antoinette põgenesid lossist, kui revolutsionäärid tungisid Pariisi. Pärast monarhia kukutamist jäi loss suuresti hooletusse, kuigi seda kasutati mõnikord poliitilisteks ja ametlikeks sündmusteks, nagu Prantsuse Rahvusassamblee koosolekud.
19. sajandi lõpuks, pärast aastakümneid kestnud unarusse jätmist, algatasid mitmed isikud, sealhulgas Pierre de Nolhac, Versailles’ lossi restaureerimise ja konservatsiooni projektid. Loss taastati oma endises hiilguses, kui seda hakati nägema kui rahvuslikku aaret ja sümbolit.
20. sajandil jätkusid Versailles’ lossis ulatuslikud restaureerimis- ja konserveerimistööd. Tänapäeval on loss avatud avalikkusele kui muuseum ja turismiobjekt, pakkudes unikaalset vaadet Prantsuse ajaloole, kunstile ja arhitektuurile. Loss on tunnistajaks mitmetele ajaloolistele sündmustele, sealhulgas 1919. aasta Versailles’ rahulepingule, mis lõpetas ametlikult Esimese maailmasõja.
Versailles’ loss tänapäeval
Tänapäeval on Versailles’ loss üks maailma kõige külastatumaid kultuurimälestisi, mis meelitab ligi miljoneid külastajaid aastas. See on märgiline näide Prantsusmaa rikkalikust ajaloost ja kuninglikust pärandist, olles UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1979. aastast. Lossi haldab Prantsuse Kultuuriministeerium, ja see on pühendatud kunsti- ja ajaloopärandi säilitamisele ning tutvustamisele.
Versailles’ lossi kompleks koosneb mitmest osast: peahoone, Trianonide paleed, lossiaed ja Marie Antoinette’i küla. Iga ala pakub unikaalset sissevaadet kuninglike elude luksusesse ja ajaloolise arhitektuuri imetlusväärsesse oskusteavesse. Peale uhkete saalide ja kuninglike apartementide on külastajatel võimalus näha ka ajaloolisi kunstikollektsioone, mis hõlmavad maale, skulptuure ja antiikesemeid, mis illustreerivad Prantsusmaa kunstiajaloo eri etappe.
Lossi aedad on samuti suurepärane atraktsioon, pakkudes laialivalguvaid rohealasid, mis on kaunistatud peenelt kujundatud skulptuuride, purskkaevude ja lillepeenardega. Need aedad on kuulsad oma sümmetrilise disaini ja visuaalse dramaatilisuse poolest, olles sageli võrdväärseks vaatamisväärsuseks lossi arhitektuuriga. Eriti populaarsed on purskkaevude etendused, kus veemängud ja muusika loovad maagilise atmosfääri.
Versailles’ püüab ka kaasajastada külastuskogemust, pakkudes interaktiivseid ekskursioone ja haridusprogramme, mis aitavad külastajatel mõista selle ajaloolise paiga sügavamat tähendust. Loss korraldab ka mitmeid ajutisi näitusi ja kultuurisündmusi, sealhulgas kontserte ja teatrietendusi, mis toovad elu lossi ajaloolistesse ruumidesse.
Versailles’ lossi külastamine
Ligipääs ja piletid
Versailles’ lossi külastamine on kogemus, mis nõuab natuke eeltööd ja planeerimist, eriti kõrghooajal, kui turistide hulgad on suurimad. Loss asub Versailles’ linnas, mis on lihtsasti ligipääsetav Pariisist nii auto kui ka ühistranspordiga.
Kuidas kohale jõuda
Ühistranspordiga:
- Rongiga: Versailles’ loss on kõige kättesaadavam rongiga, eriti Pariisi RER C liini kasutades, mis viib otse Versailles Château-Rive Gauche jaamani. Jaam asub lossist umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.
- Bussiga: Mitmed bussiliinid, nagu 171, ühendavad Pariisi ja Versailles’i, tehes peatuse peahoone lähedal.
Autoga:
- Versailles asub Pariisist umbes 20 kilomeetri kaugusel läänes. Auto kasutamine võib olla mugav, kuid parkimiskohtade leidmine võib olla keeruline. Lossi lähedal on mitu tasulist parklat, kuid need võivad kiiresti täituda, eriti nädalavahetustel ja Prantsusmaa pühade ajal.
Piletid
Piletite hinnad ja tüübid varieeruvad sõltuvalt sellest, mida soovite näha. Põhipilet hõlmab sissepääsu lossi ja aeda, kuid ei sisalda Trianoni paleesid ja Marie Antoinette’i küla, mis nõuavad eraldi pilette või kombineeritud piletit, mis annab juurdepääsu kogu kompleksile.
- Standardpääse: See pilet annab ligipääsu peahoonele, sealhulgas kuulsale Peeglisaalile ja kuninglikele apartementidele.
- Passport-pilet: Kõige populaarsem valik külastajate seas, kuna see annab ligipääsu peaaegu kõigile lossi osadele, sealhulgas Trianoni paleedele ja Marie Antoinette’i küla.
- Aastaarv: Neile, kes plaanivad külastada Versailles’i mitu korda aasta jooksul, võib aastaarv pakkuda suurt kokkuhoidu.
- Erimenetlus: Loss pakub ka erihinnaga pileteid õpilastele, pensionäridele ja teatud kutsegruppidele. Samuti on teatud päevadel ja üritustel tasuta sissepääs, nagu Euroopa Pärandipäevad.
Piletid on saadaval nii kohapeal kui ka internetis, kuid soovitatav on osta need eelnevalt veebist, et vältida pikkasid järjekordasid, eriti suvel ja riiklikel pühadel. E-piletid võimaldavad otse sissepääsu peasissekäigu juures olevatest eelisjärjekordadest, pakkudes mugavamat ja kiiremat ligipääsu lossi imedele.
Mida saab näha?
Versailles’ lossi külastades avaneb külastajatele võimalus näha mitmeid ajalooliselt ja kunstiliselt tähtsaid paiku. Loss ja selle territoorium pakuvad rikkalikku valikut vaatamisväärsusi, alates peamisest lossihoonest kuni aedade ja eraldiseisvate paleedeni.
Peahoone
Versailles’ lossi peahoone on üks suurimaid ja muljetavaldavamaid osi kogu kompleksist. Siin asuvad:
- Peeglisaal: Üks lossi kõige kuulsamaid ruume, 73 meetrit pikk Peeglisaal on oma nime saanud 357 peegli järgi, mis kaunistavad üht seina, vastukaaluks akendele teisel pool, mis avanevad aedadele. See saal on tunnistajaks olnud paljudele olulistele ajaloolistele sündmustele, sealhulgas Versailles’ rahulepingu allkirjastamisele.
- Kuninga ja kuninganna magamistoad: Need toad pakuvad pilguheitu kuningliku pere igapäevaelusse ja on kaunistatud erakordse luksusega, näidates tolle aja rikkalikku kunstilist ja dekoratiivset stiili.
- Sõjasaal ja Rahusaal: Need suurejoonelised saalid on kaunistatud suurte maalide ja skulptuuridega, mis kujutavad Prantsusmaa sõjalisi ja diplomaatilisi saavutusi.
Trianoni paleed ja Marie Antoinette’i küla
- Suur Trianon: Ehitatud Louis XIV poolt kui põgenemiskoht ametlikest kohustustest, on Suur Trianon tuntud oma roosa marmorist fassaadi ja rafineeritud interjööri poolest.
- Väike Trianon: Marie Antoinette’i isiklik pelgupaik, kus ta sai põgeneda hovielu formaalsustest ja nautida suhtelist privaatsust. Väike Trianon ja selle ümbrus on sisustatud vastavalt tema isiklikele eelistustele ja on tunduvalt intiimsemad.
- Marie Antoinette’i küla: See maaliline kompleks, mis koosneb talumajadest, tiikidest ja väikestest aedadest, loodi kuninganna soovil, et ta saaks nautida lihtsamat ja maalähedasemat elustiili. See on ainulaadne näide kuninglikust idüllist.
Aed
Versailles’ aed on hiiglaslik, ulatudes üle 800 hektari, ja see on kujundatud André Le Nôtre’i poolt. Aed on kuulus oma geomeetrilise täpsuse ja esteetilise keerukuse poolest.
- Purskkaevud ja skulptuurid: Versailles’ aed on koduks mitmele suurele ja kunstiliselt keerukale purskkaevule, nagu näiteks Apolloni purskkaev ja Latona purskkaev, mis on kaunistatud mitmete skulptuuridega.
- Oranžerii: See suur struktuur on koduks eksootilistele taimedele ja puudele, mis talvekuudel tuuakse kaitse alla.
Versailles’ loss ja selle avarad aiad pakuvad tõeliselt kuninglikku kogemust, kus iga nurgatagune peidab endas kunsti, ajaloo ja kultuuri aardeid. Külastajad saavad sukelduda ajalukku, imetleda kunsti ja arhitektuuri ning kogeda Prantsusmaa kuningliku pärandi suurust ja ilu.
Läheduses asuvad vaatamisväärsused
Versailles’ lossi külastus pakub palju avastamisrõõmu, kuid ümbruskonnas on samuti palju vaatamisväärsusi, mis väärivad tähelepanu. Need lisavad Versailles’i külastusele kultuurilist ja ajaloolist sügavust, pakkudes külastajatele mitmekülgset kogemust.
Versailles’i linn
- Versailles’i katedraal: See 18. sajandil ehitatud katedraal on Versailles’i linna üks silmapaistvamaid religioosseid ehitisi. Katedraal on tuntud oma arhitektuurilise ilu ja ajaloolise tähtsuse poolest, olles paljude tähtsate sündmuste toimumispaik.
- Santísimos Los Remedios kirik: Barokkstiilis kirik, mis on tuntud oma rikkalikult kaunistatud interjööri ja kunstiteoste poolest. Kirik pakub huvitavat kontrasti Versailles’ lossi grandioossele stiilile.
Ajaloolised paigad ja muuseumid
- Lambinerie kunstikeskus: See kunstikeskus asub endises ajaloolises hoones ja pakub külastajatele võimalust tutvuda kaasaegse kunsti näitustega. See on suurepärane koht, kus kogeda Prantsusmaa kunstimaailma mitmekesisust.
- Versailles’i ajaloomuuseum: Asudes endises kuninglikus tallis, keskendub see muuseum linna ja lossi ajaloo sügavamale mõistmisele. Eksponeeritakse mitmesuguseid esemeid ja dokumente, mis jutustavad Versailles’i rikkaliku ajaloo lugu.
Loodus ja vaba aeg
- Domaine de Madame Élisabeth: See park oli kunagi kuninglik residents, mis kuulus Louis XVI õele, Madame Élisabeth’ile. Täna on see avalik park, kus külastajad saavad nautida rahulikke jalutuskäike ja imetleda hooldatud aedu.
- Pièce d’Eau des Suisses: Suur tehisjärv, mis asub lossi lõunaküljel. See on populaarne koht jalutamiseks ja pikniku pidamiseks, pakkudes kauneid vaateid lossile ja ümbruskonnale.
Kultuurisündmused
- Versailles’i muusikafestival: Tavaliselt suvekuudel toimuv festival toob kokku muusikuid üle kogu maailma, esitades nii klassikalist kui kaasaegset muusikat. Kontserdid toimuvad sageli lossi aedades või ajaloolistes saalides, luues maagilise õhkkonna.
- Kuninglikud ööd: See on suvine sündmus, mis hõlmab valgus- ja helietendusi lossi aedades. Külastajad saavad kogeda aedade ja purskkaevude muutumist värvikirevaks vaatemänguks, mis on kooskõlas muusika ja eriefektidega.
Kokkuvõtteks
Versailles’ loss on mitte ainult arhitektuuri ja ajaloo ime, vaid ka elav kultuurikeskus, mis jätkuvalt paelub miljoneid külastajaid üle kogu maailma. Alates oma hiilgavast minevikust kuni tänapäevase olulisuseni turismiobjektina pakub Versailles’ loss sügavat ja rikastavat kogemust, mis jääb külastajate mälestustesse kauaks.
