Kui kõnnite mööda Ateena ajaloolisi tänavaid, tõuseb linna kohal monument, mis on seisnud tunnistajana impeeriumide tõusule ja langusele, draamadele ja saavutustele, mida ajalugu harva kordab – Parthenon. See marmortempel on mitte ainult Kreeka tsivilisatsiooni sümbol, vaid ka tunnistaja inimvaimu püsivusele ja loovusele.
Kuid mis teeb Parthenonist enamat kui lihtsalt vana hoone? Miks räägivad inimesed sellest kui ajaloolisest meistriteosest, mis kajab läbi aegade?
Selle artikli eesmärk on viia teid rännakule läbi aja, tutvustades teile Parthenoni lugu alates selle hiilgavatest algusaegadest kuni tänase päevani, kus see seisab kui meeldetuletus inimkonna saavutuste ja püüdluste kohta. Lisaks võtame teid kaasa avastusretkele selle ümbruses, kus ajalugu elab igas nurgas ja igal kiviplaadil.
Seega lugege edasi ja avastage, miks Parthenon on palju enamat kui lihtsalt tempel mäe otsas.
Parthenoni ülevaade
Parthenon on Ateena linnamäel, Akropolisel asuv tempel, mis on pühendatud Athena Parthenosele, linnriigi kaitsejumalannale. See on klassikalise Kreeka arhitektuuri meistriteos ja üks kuulsamaid ja tunnustatumaid mälestisi maailmas. Parthenon ei ole lihtsalt monument, vaid sümboliseerib Kreeka demokraatia, kunsti ja kultuuri sünnikodu.
Parthenon ehitati 5. sajandil eKr Kreeka kuulsaima arhitekti Iktinose ja skulptori Phidias’ juhtimisel. Tempel ehitati osana suuremast projekti, mida juhtis Ateena valitseja Perikles, kes soovis muuta Akropolise suurepäraseks keskuseks, mis kajastaks Ateena jõudu ja rikkust.
Parthenoni arhitektuur on täiuslik näide Doricuse stiilist. Kuigi pealtnäha lihtne, on Parthenon tegelikult geniaalselt disainitud. Iga detail, alates selle proportsioonidest kuni kivide paigutuseni, on loodud silmale meeldivaks ja harmooniliseks. Tähelepanuväärne on see, et tempel ei sisalda ühtegi täiesti sirget joont. Arhitektid kujundasid hoone nii, et see kompenseeriks inimsilma eksimused, mis võivad moonutada suuri struktuure.
Tempel on ehitatud valgest marmorist ja sellel on kaheksa Doricuse sammast esiküljel ja tagaküljel ning seitseteist sammast mõlemal küljel. Samuti oli see kaunistatud skulptuuridega ja reljeefidega, mis kajastavad mütoloogilisi sündmusi ja traditsioone. Kuigi paljud neist on ajaloo jooksul kahjustada saanud, on mitmed neist skulptuuridest praegu eksponeeritud Briti Muuseumis Londonis ja Ateena Rahvusmuuseumis.
Hoolimata sellest, et Parthenon on saanud ajaloo jooksul kannatada – alates plahvatusest, mis hävitas osa templist 17. sajandil, kuni osade skulptuuride eemaldamiseni 19. sajandil – on ta siiski püsinud kui klassikalise maailma suurejoonelise arhitektuuri ikoon. See on tunnistus Kreeka kunstnike ja inseneride oskustest ning pühendumusest oma kultuuri ja jumalate austamisel.
Ajalugu
Parthenoni ajalugu on sama rikkalik ja keeruline kui antiik-Kreeka tsivilisatsioon ise. Selle ehitamine algas 447. aastal eKr, Periklese juhtimisel, ning see valmis 438. aastal eKr, kuigi selle kaunistused valmisid umbes 432. aastal eKr. Kuid Parthenoni lugu ulatub palju kaugemale kui lihtsalt selle ehitamise aeg.
Ajal, mil Parthenon ehitati, oli Ateena saavutanud oma kõrgeima võimu ja oli tuntud oma kunsti, kultuuri ja filosoofia poolest. Ateena demokraatia oli oma haripunktis ja linn püüdis luua monumenti, mis kajastaks tema jõudu, rikkust ja kultuurilist paremust. Selles kontekstis nähti Parthenoni ehitamist mitte ainult kui pühendust jumalannale Athenale, vaid ka kui poliitilist ja kultuurilist avaldust.
Eelnevalt oli Akropolise mäel juba Athena tempel, mis hävitati Pärsia sõdade ajal 480. aastal eKr. Seetõttu oli Parthenoni ehitamine ka osa laiemast projektist, mille eesmärk oli taastada ja ümberehitada Akropolis pärast Pärsia hävitustööd.
Perikles, Ateena strateeg ja riigimees, oli selle ambitsioonika projekti taga. Ta andis korralduse ehitada suurejooneline tempel, mis ületaks kõiki eelnevaid templid oma suuruse ja iluga. Parthenoni ehitamine poleks olnud võimalik ilma Ateena majandusliku jõudluseta, mida toetasid liitlased ja eriti Delose Liiga rahad.
Iktinos ja Kallikrates, kaks tolleaegset tuntud arhitekti, valiti Parthenoni kavandamiseks. Nad lõid templi, mis oli revolutsiooniline nii oma proportsioonide kui ka esteetika poolest. Phidias, kuulus skulptor, vastutas hoone kaunistamise eest, sealhulgas selle keskel asuva hiiglasliku Athena Parthenose kujutise eest, mis oli kaetud kullaga ja elevandiluuga.
Kuid ajalugu polnud Parthenonile alati helde. Juba antiikajal kannatas hoone mitmete rünnakute all. 3. sajandil eKr tehti Parthenonist kristlik kirik, kusjuures paljud originaalsed skulptuurid eemaldati või rikuti. Seejärel, kui Osmali impeerium valitses seda piirkonda, muudeti Parthenon mošeeks. 1687. aastal, Veneetsia ja Osmanite impeeriumi vahelise sõja ajal, kasutati Parthenonit lõhkeainete ladustamiseks, mis plahvatas, põhjustades suurt kahju templile.
19. sajandil, kui Kreeka oli endiselt Osmali impeeriumi kontrolli all, võttis Briti suursaadik Lord Elgin endale palju Parthenoni marmorsid ja viis need Londonisse. Need tuntud “Elgini marmorid” on tänaseni Briti Muuseumis, kuigi Kreeka on neid aastakümneid tagasi nõudnud.
20. sajandi lõpus algas ulatuslik taastamisprojekt, et säilitada ja taastada Parthenoni järelejäänud osi. Tänu sellele projektile on Parthenon jälle osaliselt taastatud oma endisesse hiilgusesse, kuigi paljud originaalsed skulptuurid ja kunstiteosed on ikka veel kaugel Kreekast.
Läbi sajandite on Parthenon olnud tunnistajaks paljudele ajaloolistele sündmustele ja muutustele. Selle seintelt saab lugeda lugusid sõdadest, religioonidest, kuningriikidest ja impeeriumitest. Kuigi ajalugu on temale armutult mõjunud, seisab Parthenon endiselt kui klassikalise maailma arhitektuuri ja kunsti meistriteos.
Parthenon tänapäeval
Tänapäeval on Parthenon mitte ainult oluline arheoloogiline sait, vaid ka Kreeka rahvusliku uhkuse sümbol ja maailma ajaloolise pärandi oluline osa. See ikooniline tempel on jõudnud meieni läbi aegade kui klassikalise Kreeka kultuuri ja arhitektuuri tippesaavutus, pakkudes tänastele külastajatele võimalust sukelduda antiikse maailma saladustesse ja imetlusesse.
Viimastel aastakümnetel on toimunud ulatuslikud restaureerimis- ja konserveerimistööd, et tagada Parthenoni säilimine tulevastele põlvkondadele. Need tööd on hõlmanud kahjustatud sammaste asendamist, marmorpindade puhastamist sajandeid kogunenud mustusest ja saasteainetest ning arheoloogilist uurimist, et paremini mõista templi originaalset konstruktsiooni ja dekoratsiooni. Tulemusena paistab Parthenon tänapäeval palju sarnasemana sellele, kuidas see võis paista oma algusaegadel.
Kuid lisaks restaureerimistöödele on Parthenon olnud ka keskpunktiks kaasaegsetes kultuurilistes ja poliitilistes debattides. “Elgini marmorid”, mida Lord Elgin 19. sajandil Ateenast kaasa võttis ja mis on nüüd eksponeeritud Briti Muuseumis, on tekitanud pingelisi suhteid Kreeka ja Suurbritannia vahel. Kreeka on korduvalt nõudnud marmorite tagastamist, väites, et need on osa riigi kultuuripärandist ja peaksid olema tagasi oma algse paiga juures.
Tänapäeva külastajate jaoks on Akropolise muuseum Ateenas oluline peatuskoht. See kaasaegne muuseum on pühendatud Akropolise ja selle monumentide ajaloole ning sisaldab paljusid originaalseid skulptuure ja esemeid, mis on aja jooksul Parthenonist eemaldatud. Muuseumis saavad külastajad näha paljusid originaalseid friiže ja skulptuure lähedalt, samuti on eksponeeritud mõned asendused, mis on tehtud Parthenoni restaureerimise käigus.
Parthenoni tähtsus ulatub kaugemale kui lihtsalt arheoloogiline ja ajalooline väärtus. See on tunnistajaks demokraatia sünnile, klassikalisele kunstile ja arhitektuurile, mis on mõjutanud kogu lääne tsivilisatsiooni. Tema majesteetlikud sambad, keerukad reljeefid ja ajatu ilu kõnelevad ajast, mil Ateena oli vaba maailma keskpunkt.
Kuigi Parthenon on kogenud oma osa hävingust ja taastumisest, jääb see endiselt monumentaalseks tunnistajaks inimkonna püüdlustest, loovusest ja vaimust. See on koht, kus ajalugu kohtub tänapäevaga, pakkudes lõputut inspiratsiooni kõigile, kes soovivad mõista inimkonna suurimat saavutust ja kultuuri pärandit.
Parthenoni külastamine
Parthenoni külastamine on elamus, mida ei tohiks jätta vahele ühelgi Kreeka-reisil. Tempel, mis asub Akropolise mäel Ateenas, pakub mitte ainult ajaloolist ja kultuurilist haridust, vaid ka muljetavaldavaid vaateid linnale ja selle ümbrusele. Kuid nagu iga populaarne turismisihtkoht, on mõned asjad, mida tuleks enne külastamist teada.
Ligipääs ja piletid
Parthenoni juurde jõudmine on suhteliselt lihtne. Ateena kesklinnast on võimalik sinna jõuda jalgsi, metrooga või bussiga. Kõige mugavam on kasutada metrood, kus Akropoli peatus on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel templi sissepääsust. Akropoli metroojaam on liinil 2 (punane liin) ja sellest väljudes on suunaviidad, mis juhatavad külastajaid mäele.
Jalgsi liikudes on oluline arvestada, et kuigi teekond on lühike, võib see olla päikselisel päeval üsna kurnav, kuna peate tõusma mäkke. Seetõttu on soovitatav kanda mugavaid jalatseid, võtta kaasa piisavalt vett ja kaitsta end päikesekaitsekreemiga.
Piletid Parthenoni ja teiste Akropolise monumentide külastamiseks on saadaval nii kohapeal kui ka eelnevalt internetist. Külastajad saavad valida erinevate piletivariantide vahel, millest mõned võimaldavad juurdepääsu ka teistele ajaloolistele paikadele Ateenas. On olemas ka kombineeritud piletid, mis annavad juurdepääsu Akropolisele ja kuuele muule arheoloogilisele paigale, nagu Agora, Hadrianuse raamatukogu ja Olympieioni.
Piletihinnad võivad varieeruda sõltuvalt hooajast. Õpilastele, õpilasrühmadele ja pensionäridele on sageli saadaval soodustused. Mõnel juhul on alla 25-aastastele Euroopa Liidu kodanikele ja teatud muudele gruppidele piletid tasuta või väga soodsad. On ka teatud päevi aastas, näiteks rahvusvaheline muuseumide päev või mõned Kreeka rahvuspühad, mil sissepääs on tasuta.
Eriti kõrgema külastajate arvuga päevadel võib tekkida järjekord, eriti hooaja tipphetkedel. Seetõttu on hea mõte osta piletid ette või külastada vara hommikul või hiljem pärastlõunal, kui rahvahulgad on väiksemad.
Parthenoni külastamine Ateenas on suurepärane võimalus sukelduda antiikkultuuri ja imetleda ühte maailma kõige tähelepanuväärsemat arhitektuuri teost. Oluline on plaanida oma külastus ette, et saaksite maksimeerida oma kogemust ja nautida seda ajaloolist paika ilma suurema vaevata.
Mida saab näha?
Parthenon ise on vaieldamatult Akropolise kõige kuulsam ja muljetavaldavam hoone, kuid selle ajaloolises kontekstis ja selle ümbruses on palju muudki avastada.
- Parthenoni arhitektuur ja skulptuurid: Parthenon on klassikalise Kreeka perioodi Dori stiili tempel. Selle proportsioonid ja arhitektuurilised detailid on ajatu ilu näited. Kui te vaatate hoolikalt, näete, et templi iga osa on kavandatud silmapaistva detailitäpsusega – pole kaht ühesugust sammast. Samuti tuleb märgata kõverjoonelisust, mis on sisse ehitatud templi põhialuste ja astmeteni, et kompenseerida inimsilma optilisi illusioone. Kui kunagi olid Parthenoni friisid ja skulptuurid värvikirevad, siis praegu näete neid valgest marmorist. Ehkki paljud originaalskulptuurid on eemaldatud ja asuvad muuseumides, annab järelejäänud kunst selge ettekujutuse sellest, kui oskuslikud olid antiik-Kreeka skulptorid.
- Athena Parthenose kuju: Kuigi originaal puudub, seisis Parthenoni sisemuses kunagi massiivne kullast ja elevandiluust Athena kuju, mis oli pühendatud Ateena linnriigile. Kuju loonud kunstnik Phidias on üks antiik-Kreeka kõige kuulsamaid skulptoreid. Kuigi originaali enam pole, on mitmesugustes muuseumides olemas koopiad, mis annavad aimu selle suursugususest.
- Akropolise muuseum: Kuigi see asub otse Parthenoni all, on Akropolise muuseum sihtkoht omaette. See kaasaegne muuseum on pühendatud Akropolise ja selle monumentide ajaloole, sisaldades suurt hulka originaalseid skulptuure ja esemeid. Eriti märkimisväärne on Parthenoni friisi täispikkuses koopia, mis on paigutatud samale kõrgusele ja suunaga nagu originaal templis.
- Teised Akropolise ehitised: Lisaks Parthenonile on Akropolisel teisi märkimisväärseid ehitisi, nagu Erechtheioni tempel, mis on kuulus oma Kariatüüdi sammaste poolest – kuus naisskulptuuri, mis toetavad selle osa katust. Samuti on nähtav Niké templi varemed, mis on pühendatud võidujumalannale.
- Panoraamvaated Ateenale: Üks Parthenoni külastamise kõrghetki on kahtlemata võimalus imetleda linnapanoraami. Akropolise mäelt avaneb vaade kogu Ateena linnale, ulatudes kuni Saroni laheni.
- Akropolise öövalgustus: Kui olete piisavalt õnnelik, et viibida Ateenas õhtul, on soovitatav imetleda Parthenonit, kui see on öösel valgustatud. See on eriti maagiline kogemus, kui templi siluett kõrgub taevasse kullakarvalises säras.
- Arheoloogilised leiud: Kogu Akropolise platool on palju arheoloogilisi leide, sealhulgas altpoolt avastatud vanad teed, templite vundamendid ja muud jäänused, mis annavad aimu selle ajaloolisest kontekstist.
Läheduses asuvad vaatamisväärsused
Kui olete juba Akropolise mäel ja imetlenud Parthenoni, siis Ateena vanalinn pakub veel palju avastamisväärt kohti. Siin on mõned peamised vaatamisväärsused, mida ei tohiks jätta külastamata:
- Plaka: See on Ateena vanim ja kõige võluvam linnaosa, mis asub otse Akropolise mäe jalamil. Kitsad munakivitänavad, traditsioonilised Kreeka tavernad, väikesed kauplused ja kohvikud annavad sellele kohale erilise õhkkonna. Siin saate nautida kohalikku toitu, osta suveniire ja lihtsalt jalutada, imetledes ajaloolist arhitektuuri.
- Agora: See iidne Kreeka turg ja kogunemiskoht on Akropolise lõunaosas. Siit leiate arvukalt arheoloogilisi jäänuseid, sealhulgas tempeli Hephaistosele, mis on paremini säilinud kui Parthenon ise.
- Monastiraki väljak ja turg: Populaarne turg, kus müüakse kõike alates antiikidest ja suveniiridest kuni riiete ja kohalike toiduaineteni. Monastiraki väljakul on ka palju restorane ja kohvikuid, kust saab nautida traditsioonilist Kreeka kööki.
- Psyrri: Naabruskond, mis on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna, kunstigaleriide, kohvikute ja baaride poolest. Öösel muutub Psyrri Ateena peamiseks ööelu keskuseks, pakkudes laia valikut meelelahutust.
- Anafiotika: See on väike Kreeka saarte stiilis naabruskond Plaka südames, mis asub otse Akropolise mäe jalamil. Siin saate kogeda saareelu keset suurlinna. Kitsad tänavad, valged kivimajad ja vaiksed trepikojad loovad maalilise ja rahuliku õhkkonna.
- Kerameikos: Vana kalmistu ja arheoloogiline ala, mis oli kunagi Ateena linnaosa. Siin saate näha hästi säilinud haudasid ja monumente, mis pärinevad erinevatest ajaperioodidest.
- Hadrianuse raamatukogu: Keiser Hadrianuse poolt rajatud monumentaalne hoone, mis kunagi hõlmas lugemissaale, auditooriume ja aedu. Kuigi palju on jäänud varemetesse, annab see siiski aimu sellest, kui suurejooneline see ehitis kunagi oli.
- Romaani agora: Väiksem kui iidne Kreeka agora, kuid siiski märkimisväärne, on see koht, kus Rooma perioodi jooksul toimusid avalikud koosolekud ja tseremooniad.
- Hadrianuse värav ja Zeus Olympiose tempel: Hadrianuse värav eraldab Ateena vanalinna ja uut linna. Vaid mõne sammu kaugusel on Zeus Olympiose tempel, mis on tuntud oma hiiglaslike sammaste poolest.
Ateena vanalinnas palju rohkem avastada peale Akropolise ja Parthenoni. Iga samm, mida te siin astute, viib teid ajas tagasi, avastades erinevaid ajaloolisi kihte, mis on jättis jälje selle linna rikkalikule pärandile.
Kokkuvõtteks
Ateena sümbol ja ajaloo tunnistaja Parthenon räägib loo inimkonna saavutustest, kunstist ja vaimust. Alates selle ehitamisest kuni tänaseni on see tempel olnud inspiratsiooniallikaks paljudele ja pakkunud varju Kreeka kultuuripärandile. Ajaloo käigus on Parthenon näinud kultuuride kokkupõrkeid, kunsti vargust ja taastamisprojekte.
Tänapäeval seisab see mälestusmärk mitte ainult Kreeka ajaloo sümbolina, vaid ka meeldetuletusena inimvõimete ja püüdluste kohta. Selle ümbruses asuv Ateena vanalinn pakub külastajatele võimalust astuda ajas tagasi ja kogeda Kreeka rikast ajalugu. Parthenoni külastamine on kohustuslik igaühele, kes soovib mõista, kuidas minevik kujundab tulevikku.
.
